Põhikoolile

Kõige parem viis teha esimest tutvust maavarade, kivimite ja kivististega. Allmaakaevanduses tutvutakse erinevate kihtidega, ELKS Kivitoas tekib ülevaade ordoviitsiumi kihtides leiduvatest kivimitest ja kivististest, aherainemäel kinnistatakse praktiliselt saadud teadmisi.

Tekstiili- ja rõivatööstus on äärmiselt globaliseerunud. Õppepäev annab ülevaate tekstiiliahelas toimuvast keskkonna koormamisest ning toob välja seosed meie endi tarbimisharjumustega. Õppepäev ei keskendu ainult probleemi väljatoomisele vaid annab ka teadmisi ja praktilisi oskusi kuidas lihtsate võtetega muuta oma elu keskkonnasäästlikumaks säilitades senist elukvaliteeti.

Tekstiili- ja rõivatööstus on äärmiselt globaliseerunud. Programm annab ülevaate tekstiiliahelas toimuvast keskkonna koormamisest ning toob välja seosed meie endi tarbimisharjumustega. Lisaks probleemi väljatoomisele käsitletakse esmaseid samme  võimalustest muuta väga lihtsalt oma elustiil keskkonnasäästlikumaks.

Jaht aherainemäel on kõige lihtsam aga põnev viis teha esimene tutvus kivimite ja kivististega. ELKS Kivitoas tekib ülevaade ordoviitsiumi kihtides leiduvatest kivimitest ja kivististest. Aherainemäel saab iga õpilane end premeerida huvitavate leidudega.

Aidu kanalid on inimtekkelised jäänukid massiivsest kaevandamisest, kuhu on kogunenud pinnavesi. Programmi käigus uuritakse, milline on karjääri tranšeedevee kvaliteet ja kui kaua võtab aega selle muutumine samaväärseks loodusliku veekoguga? Kas teda võib kunagi kasutada joogiveena?

Õppekäik toimub Aidu karjääri vanemas osas. Retke käigus antakse ülevaade Aidu kanalite vetest, puistangutest, rekultiveerimise viisidest, rekultiveeritud metsadest, looduse taastumise protsessidest, loomastikust ja linnustikust. Õppekäiku mitmekesistavad eriilmelised  ülesanded. Retke lõpus külastatakse Sipelgamäge, kus avaneb vaade Aidu karjäärile, rajatavale tuulepargile ja ümberkaudsetele tehismägedele.

Programmi raames saab huvitavate vahenditega, millega õpilased igapäevaselt kokku ei puutu, mõõta kaevadustööliste eripalgelisi töökeskkondi. Käiakse ja mõõdetkse tingimusi õues, toas ja ka maa-all! Tekib hea ülevaade, kuidas erinavates keskkondades pikaajaline viibimine mõjub ka tervisele.

Kõige hõlpsam ja huvitavam viis tutvusda ordoviitsiumi kihtides olevate maavarade, kivimite ja kivististega. Allmaakaevanduses tutvutakse erinevate kihtidega, ELKS Kivitoas tekib ülevaade ordoviitsiumi kihtides leiduvatest kivimitest ja kivististest, aherainemäel kinnistatakse praktiliselt saadud teadmisi.

Õppeprogramm annab ülevaate põlevkivi allmaa- ja karjääriviisilisest kaevandamisest ja tööstusalade kolmest rekultiveerimise viisist.

Eesti looduse üheks sümbolmaastikuks on Põhja-Eesti klint koos rannikuga ehk rahvakeeli pankrannik. Antud programm käsitleb pankrannikut kui tervikut, mis on kombineeritud neljast alaprogrammist: Põhja-Eesti klint koos ordoviitsiumi aegsete kivimite ja kivististega, klindimets, mereäärne rand koos rändkivide ja teiste leidudega ning loomulikult pankrannikut iseloomustavad jõed ja joad.

Programmi raames tutvutakse vahetus keskkonnas erinevate pinnavormidega: sisemaised luited, rannaluited ja oosid. Kohalikud nimetavad neid kõiki kriivadeks. Need  huvitavad, rabast kerkivad pinnavormid on elupaigaks paljudele loomadele ja olid pikka aega elupaigaks ühele huvitavale kogukonnale nagu poluvernikud. 

Õppeprogramm annab ülevaate ühe Eesti ainulaadse maastiku – Sinimägede tekkest, iseärasustest ja mõjust ajaloosündmustele. Sinimäed on koht ilmekate näidetega, kuidas loodus mõjutab inimeste strateegilist otsustamist ja kuidas inimeste strateegilised otsused mõjutavad loodust maastikuliste muutustega.

Programmi käigus saadakse põhjalik ülevaade loodusressursside nagu liiva, turba, joogivee, tehnoloogilise vee ja põlevkivi kasutamise kohta ning selle mõjust Kurtna järvestikule (maastikukaitsealale). Vee-elustiku uurimine ja magevee vaatlus annab lastele arusaama, miks on vaja väärtustada bioloogilist mitmekesisust. Programm toob selgelt välja loodussäästliku eluviisi ja säästva majanduse arendamise olulisuse.

Programmi käigus uuritakse ja võrreldakse erinevatel aegadel kaevandatud ning rekultiveeritud alade ökoloogiat. Sealjuures selgitatakse välja looduse taastumisprotsessid ja selleks kuluvat aega.

Õppeprogramm tugineb suures osas traditsiooniks saanud seenenäitusele Kauksi Looduskeskuses. Seenenäituse külastus, retk metsa ja praktilised tegevused põimituna mitmekülgseks keskkonnaharidusprogrammiks, loovad parima võimaluse seente õppimiseks.

Õppeprogramm viiakse läbi põlismetsa ja ürgse auraga Poruni õpperajal, mille puhtas õhus ja häirimatus keskkonnas on suurepärased võimalused tutvumaks erinevate sammalde ja samblikega.

Programmi käigus saadakse ülevaade loodusressursside – liiv, turvas, joogivesi, tehnoloogiline vesi ja põlevkivi – kasutamise kohta ning nende mõjust kaitsealale, Kurtna järvestikule.

Programmi raames tuletatakse meelde või õpitakse tundma, kes on ulukid ning saadakse teada, et jahimehed ei käi ainult jahil, vaid neil on ulukitega seoses mitmeid erinevaid kohustusi. Millised? Miks? Mida see Eesti loodusele annab?

Õppeprogramm viiakse läbi Poruni õpperajal, kus on suurepärased võimalused teha tutvust Eestis haruldaseks muutunud metsatüüpidega: laialehine põlismets, lodu- ja lammimets.

Eesti looduse üheks sümboliseerivaks maastikuks on kindlasti Põhja-Eesti klint. Programmi raames teostatakse klindi vaatlusi vähemalt kahes erinevas kohas, kus on hästi jälgitavad klindi ehituslikud ja maastikulased iseärasused. Rannas otsitakse ja uuritakse erinevaid kivimeid ja kivistisi.

Programmi raames õpitakse Eesti ühe ürgsema metsatüübi – klindimetsa puid, põõsaid, alustaimestikku, samblaid ja samblikke. Lisaks uuritakse, millised keskkonnatingimused ja kuidas mõjutavad klindimetsa olemust.

Programmi raames õpitakse tundma kolme-nelja erinevat tüüpi veekogu: juga, joastik, jõgi ja allikas. Selleks teostatakse iga loetletud veekogu ääres vaatlusi. Vaatluste käigus uuritakse seoseid veekogude ja maastiku vahel, mis on antud veekogule kõige iseloomulikum, mille poolest nad erinevad, kas loetletud veekogudel on midagi ühist.

Programmi raames tutvustatakse vahetus keskkonnas erinevate pinnavormidega: sisemaised luited, rannaluited ja oosid. Kohalikud nimetavad neid kõiki kriivadeks. Need huvitavad, rabast kerkivad pinnavormid on elupaigaks paljudele loomadele ja olid pikka aega elupaigaks ühele huvitavale kogukonnale nagu poluvernikud.

Õppeprogramm võimaldab vahetus keskkonnas teha tutvust savi omadustega, savi lademega (karjääris) ja savi kasutamisega tööstuses (tellisetehases). Programm toimub Aseris, kus savi kui ehitusmaterjalide tööstuse alustala on omalt poolt asula arengut tugevalt vorminud juba üle 120. aasta.

Programmi raames õpitakse paremini tundma oma keha ja füsioloogilisi muutusi erinevatel koormustel erinevates tehis- ja looduskeskkondades.

Programmi käigus tutvustatakse kolme erinevat rekultiveerimise viisi. Sealjuures arutletakse, millised rekultiveerimise viisid on kõige tasuvamad majanduslikult, millised kasulikumad looduse taastumise seisukohalt, ning millised on põnevamad inimesele kasutada? Mõtiskleme, millised võimalused veel võiksid olla?

Programm annab ülevaate, kas ja kuidas maavarade nagu põlevkivi ja turvase kaevandamine mõjutab vee kvaliteeti. Vaatame, millised on muutused vees. Samuti uurime kaevandamisjärgset vee kvaliteedi paranemist. Mõtiskleme, kui oluline on puhas vesi meie elus.

Programmi käigus tehakse tutvust magevee ökosüsteemidega ja neid asustavate liikidega. Õpitakse vaatlema ja kirjeldama bioloogilisi objekte. Õppeprogramm selgitab bioloogilise mitmekesisuse väärtustamise vajadust.

Pikk õppeprogramm annab ülevaate põlevkivi kaevandamisest allmaakaevanduses ja karjääris ning kummagi mõjudest keskkonnale. Lisaks käsitleb programm inimese igapäevase elektri tarbimise ning keskkonnamõjude seoseid.

Programmi põhirõhk on suunata lapsi nägema loodust, märkama detaile ja julgustada esitama küsimusi nii endale, õpetajale, juhendajale jne. Tahame, et laps õpiks märkama, tal tekiks uudishimu ja soov saada teada.
Programm viiakse läbi tellijaga kokkulepitud looduslikus kohas Ida-Virumaal.

Õppeprogramm aitab lastel arendada loodusvaatluste oskusi, loodustunnetust ja armastust. Samuti aitab üle saada looduses viibimise hirmudest. Programmi raames õpime kirjeldama meid ümbritsevat keskkonda ja mida teha, kui oled eksinud.

Programmi raames tutvutakse raba ehk kõrgsoo arenguga, selle imepärase maastiku osadega, raba taimestikuga ja loomastikuga. Retk viiakse läbi selleks suurepäraselt sobival Selisoo õppe-matkarajal.

Õppeprogramm pakub avastamisrõõmu ja kõikide meelte avamist taimede ilule, lõhnale ja maitsele. Püüame ärgitada hindama maitseelamusi ja kasulikkust, mida looduses metsikult kasvavad söödavad taimed pakkuda võivad.

Õppeprogramm annab ülevaate ühe Eesti ainulaadse maastiku – Sinimägede tekkest,  iseärasustest ja mõjust ajaloosündmustele. Lisaks uuritakse maastiku muutumist viimase 100. aasta jooksul.