Jalgsimatkad

Oosikünkad, saladuslik raba, nende vahel sillerduv järv – Uljaste tervitab loodusesõpru eriilmeliste maastikuvormidega. Põhjusega on siia loodud maastikukaitseala. Mitme palgega alale on peitunud ka Ida-Virumaa kõrgeim looduslik tipp ja pisikesed rabajärved, millest ühte ilmestab tilluke saareke. Selle kõigega viib tutvuma meie looduskaitsekuu matkake. Boonuseks külastame II maailmasõja lennukirususi.

Neerutit on põhjendatult nimetatud looduslikuks jääaja muuseumiks, kuid samas on see tuntud ka kui Kalevipoja tõngermaa. Matkal vaatame Neeruti kui Natura 2000 ala oose ning järvi ja katsume selgusele jõuda, kas veesilmad on tõesti tekkinud Kalevipoja hobuse neerudest? Kahte järve saame kasvõi katsuda, soostuvat kolmandat kiikame õõtsiku kaldalt. Võsatagune neljas jääb valikuliseks noile, kel hing seikluslikum ja energiat üle.

Pimedas on kõik teistmoodi. Distantsid pikenevad, suunataju väheneb, helid võimenduvad ja meeled muutuvad ärksamaks! Kaevandusmuuseumist pole vaja kaugele minnagi, et kogeda kivist ja mägimatkamaitselist seiklust. 2,5 tunni jooksul (või soovi korral vähem) rändame pealambivihkude valgel lähikonna küngastel ja kuulame, milliseid aegu need meile meenutavad.

Hiljuti suletud ja rekultiveeritud Aidu karjäär on olnud mehiste meeste, suurte masinate ja lõhkamiste tallermaa. Nüüd pakub Aidu karjäär oma aheraine mägede ja vallidega, helehallide vertikaalsete paekiviastangute ning üle 30 km müstilise sinakas-roheka selge veega täitunud kanalitega kõikidele põnevushimulistele mitmekülgseid võimalusi matkamiseks ja seiklemiseks. Silmailu lisab ka tõngermaale juuri kinnitav eripalgeline mets.

Liustiku ja jääpankade sulamise tuhandete aastate keerukate protsesside tulemusel on tekkinud Kurtnasse unikaalne maastik, mida iseloomustab reljeefi ja taimkatte tugev mosaiiksus. Mõhnastik ja järvederohkus annab sellele paikkonnale kordumatuse  – vaid 30 km² alale on koondunud üle 40. järve!  Läheme vaatame valikut neist.

Rada kulgeb Ontika maastikukaitsealal, mis on Balti klindi ja Põhja-Eesti pankranniku kõige kõrgema paljandiga suurejooneliseim osa. Ligi 23. km pikkune katkematu astang tõuseb siin kuni 56 m üle merepinna! Teekond kulgeb pangametsas, rannas ja panga peal. Siinne pangamets on põhjamaa kohta erakordnse taimekoosluse ja lopsakusega. Tänu oma eripärale ja ligipääsmatusele ei ole metsa majandatud ja seetõttu on see ka üks ürgsemaid metsatüüpe Eestis. Laskumist ja tõusu on rajal ligi 55 m, rusukaldal ja pangametsas on laudtee.