Jalgsimatkad

Lähme avastame peale jääaega Käsmus kodu leidnud rändrahne! Käsmu on nii Lahemaa kui kogu Põhja-Eesti kivirohkete poolsaarte seas eriline. Siin on suurte kivihiiglaste kõrval nii looduslik kivikülv kui inimtekkeline õnnekivihunnik. Ligikaudu 10km rannikul ja metsas kulgeva matkakese jooksul paitame – kiikame suuremaid ja tuntumaid majesteete nagu Matsikivi ning Vana-Jüri kivid, sobitame tutvust kivimunkadega ning üritame leida ka mõne unustusehõlma vajunud kivimüraka.

Et Kohtla-Nõmme Alpides seikluslikuks matkaks energiat oleks, alustame lõkkepannkookide küpsetamise ning söömisega. Seejärele teele ja päikese loojumist imetleme aherainemäe tipult. Matkame edasi metsatukkades ja kiviklibul ning üha pimenevas müstilises ümbruses on abiks pealamp ja matkakepid. Lisaks jagame õpetussõnu matkatehnikast ja teeme jutupause teemadel kunstmäed Ida-Virumaal, aheraine teke, põlevkivi kaevandamine -töötlemine, looduse taasta(u)mine jm.

Oosikünkad, saladuslik raba, nende vahel sillerduv järv – Uljaste tervitab loodusesõpru eriilmeliste maastikuvormidega. Põhjusega on siia loodud maastikukaitseala. Mitme palgega alale on peitunud ka Ida-Virumaa kõrgeim looduslik tipp ja pisikesed rabajärved, millest ühte ilmestab tilluke saareke. Selle kõigega viib tutvuma meie looduskaitsekuu matkake. Boonuseks külastame II maailmasõja lennukirususi.

Neerutit on põhjendatult nimetatud looduslikuks jääaja muuseumiks, kuid samas on see tuntud ka kui Kalevipoja tõngermaa. Matkal vaatame Neeruti kui Natura 2000 ala oose ning järvi ja katsume selgusele jõuda, kas veesilmad on tõesti tekkinud Kalevipoja hobuse neerudest? Kahte järve saame kasvõi katsuda, soostuvat kolmandat kiikame õõtsiku kaldalt. Võsatagune neljas jääb valikuliseks noile, kel hing seikluslikum ja energiat üle.

Pimedas on kõik teistmoodi. Distantsid pikenevad, suunataju väheneb, helid võimenduvad ja meeled muutuvad ärksamaks! Kaevandusmuuseumist pole vaja kaugele minnagi, et kogeda kivist ja mägimatkamaitselist seiklust. 2,5 tunni jooksul (või soovi korral vähem) rändame pealambivihkude valgel lähikonna küngastel ja kuulame, milliseid aegu need meile meenutavad.

Hiljuti suletud ja rekultiveeritud Aidu karjäär on olnud mehiste meeste, suurte masinate ja lõhkamiste tallermaa. Nüüd pakub Aidu karjäär oma aheraine mägede ja vallidega, helehallide vertikaalsete paekiviastangute ning üle 30 km müstilise sinakas-roheka selge veega täitunud kanalitega kõikidele põnevushimulistele mitmekülgseid võimalusi matkamiseks ja seiklemiseks. Silmailu lisab ka tõngermaale juuri kinnitav eripalgeline mets.

Liustiku ja jääpankade sulamise tuhandete aastate keerukate protsesside tulemusel on tekkinud Kurtnasse unikaalne maastik, mida iseloomustab reljeefi ja taimkatte tugev mosaiiksus. Mõhnastik ja järvederohkus annab sellele paikkonnale kordumatuse  – vaid 30 km² alale on koondunud üle 40. järve!  Läheme vaatame valikut neist.

Rada kulgeb Ontika maastikukaitsealal, mis on Balti klindi ja Põhja-Eesti pankranniku kõige kõrgema paljandiga suurejooneliseim osa. Ligi 23. km pikkune katkematu astang tõuseb siin kuni 56 m üle merepinna! Teekond kulgeb pangametsas, rannas ja panga peal. Siinne pangamets on põhjamaa kohta erakordnse taimekoosluse ja lopsakusega. Tänu oma eripärale ja ligipääsmatusele ei ole metsa majandatud ja seetõttu on see ka üks ürgsemaid metsatüüpe Eestis. Laskumist ja tõusu on rajal ligi 55 m, rusukaldal ja pangametsas on laudtee. 

Meie matkasiht on Rutja – põline Põhja-Eesti rannaküla, mille nimevormi on kasutatud juba üle 500 aasta vanadel dokumentidel Selja jõe aasade kohal. Nood aasad koos kõrgete jõekallastega on tänaseks maastikukaitsealana hoiu alla võetud. Avastamegi selle jõeäärse maa unustatud radu, hingame vana metsa hõngu, kuulame loodushääli, väisame voolavate vete uuristatud sängi, imetleme mereranda ja vaatame muistse külaelu jälgi maastikul. Rajale jääv suur rändrahn pajatab veelgi vanematest aegadest.

Agusalu soostikusse on haaratud siinsed kõrgete kitsaste kriivade vahele jäävad väikesed sood ja neid ümbritsevad metsad. Just siin on vanade männijändrikega ja kohati kuni 18 meetrit kõrged kriivad kõige esinduslikumad. Neilt avaneb meeldejääv vaade lagedale soole ja järgmisele liivaseljandikule. Agusalu on põline meri- ja kaljukotka, metsise ja rabapüü, kakkude ja loorkullide eluala. Rabasid ümbritsevad metsad on elupaigaks lendoravale, pruunkarule, hundile ja põdrale. Liigirikkad madalsood ja soometsad on kasvukohaks mitmetele käpalistele.

Järskude nõlvadega Mäetaguse oos on pikk, loogeldes kohati 15m kõrguse seljandikuna ja kohati kadudes põldude vahele. Oos on tihedalt seotud piirkonna inimeste eluolu ja pärimustega. Mitmed kohanimetki nagu Kabelimägi, Rootsi väravad, Hundiaugu, Kolostri, Paatermäe jt, annavad vihjeid põnevatele pärimuslugudele.

Saka Klindimõisa matkarada kulgeb osaliselt klindipealsel ja osaliselt klindi all, mere ääres. Trepist laskudes avab end retkeliste pilgule raskelt läbitav laialehine klindimets. Idapoolt tõustes on aga meeliülendav pilt kolmeastmelisest Kivisilla joast. Retke käigus ronime ka kunagise piirivalve vaatetorni katusele, kust avaneb suurepärane vaade merele. Hea ilma korral paistavad isegi Venemaa hõivatud Tütarsaared. 

Puhatu soostik on Eesti suurim sooala. Ca 40 km pikkune ja 25 km laiune soostik on komplekt mitmetest siirdesoodest, rabadest, järvedest ja rabasaartest. Ühe suurema rabasaare peal on huvitav salajõgi, mis saab ootamatu alguse ja ka kaob sama ootamatult. Kuigi põlevkivikarjäärid ja turbatootmisalad on soostiku põhjaosa ära hammustanud ja II ms ajal läbisid seda kaitsepositsioonid ning ühendusteed eesiiniga, on säilinud looduslaam väga väärtuslik ja mitmekesine. Loodusteadlaste hinnangul on just Puhatusse koondunud kõige rohkem ohustatud I kategooria kaitsealuseid liike.

Rannapungerja jõgi oli üks Kirde-Eesti olulistest palgiparvetusjõgedest – seda veesoont mööda toodi talvel sügavatest laantest välja ülestöötatud metsamaterjal. Täna on Rannapungerja jõgi pigem koht, kus puhata ja naudiskleda. Peipsi järve kallas on tuntud oma ulatuslike laulvate liivade poolest.
Matk algab kanuudega Rannapungerja jõel. Seejärel matkatakse jalgsi läbi metsa ja veidi ka läbi rägastiku Peipsini ning edasi liigutakse juba piki järveäärseid kauneid liivaluiteid. Retke ilmestavad lummavad loodusvaated ja laulvate liivade kummaline meloodia.