Jalgsimatkad

Rannapungerja jõgi oli üks Kirde-Eesti olulistest palgiparvetusjõgedest: seda veesoont mööda toodi talvel sügavatest laantest välja ülestöötatud metsamaterjal. Täna on Rannapungerja jõgi pigem koht, kus puhata ja nautida. Peipsi järve kallas on tuntud oma ulatuslike laulvate liivade poolest. Matk algab kanuumatkaga Rannapungerja jõel. Seejärel matkatakse jalgsi läbi metsa ja veidi ka läbi rägastiku Peipsini ning edasi

Saka Klindimõisa matkarada kulgeb osaliselt klindipealsel ja osaliselt klindi all, mere ääres. Retke käigus ronime kunagise piirivalve vaatetorni katusele, kust avaneb suurepärane vaade merele. Hea ilma korral paitavad nüüd Venemaale kuuluvad Tütarsaared. Trepist laskudes avab end retkeliste pilgule raskelt läbitav laialehine klindimets. Idapoolt tõustes on aga meeliülendav pilt kolmeastmelisest Kivisilla joast. Matka algus ja lõpp:

Ontika-Valaste matkarada kulgeb Ontika maastikukaitsealal, mis on Balti klindi ja Põhja-Eesti pankranniku kõige kõrgem ja suurejoonelisem osa. Ligi 23e km pikkune katkematu astang tõuseb siin kuni 56 meetrit üle merepinna. Rada kulgeb pangametsas, rannas ja panga peal. Lisaks on pangalt laskumist pea 55 m ja sama palju tõusu üles tagasi. Rusukaldel ja pangametsas liikumiseks on

Mäetaguse oos on pikk, järskude nõlvadega, loogeldes kohati 15m kõrguse seljandikuna ja kohati kadudes põldude vahele. Oos on tihedalt seotud piirkonna inimeste elu-olude ja pärimustega. Mitmed kohanimetki: Kabelimägi, Rootsi väravad, Hundiaugu, Kolostri, Paatermäe jt, annavad vihjeid põnevatele pärimuslugudele. Jalutuskäik Mäetaguse oosirajal Retke algus: Mäetaguse mõis Retke lõpp: Liivakünka külas, endise vallamaja platsil Kestus: 1,5 tundi

Hiljuti suletud ja rekultiveeritud Aidu karjäär on olnud mehiste meeste, suurte masinate ja lõhkamiste tallermaa. Nüüd pakub Aidu karjäär oma aheraine mägede ja vallidega, helehallide vertikaalsete paekiviastangute ning üle 30 km müstilise sinakas-roheka selge veega täitunud kanalitega, kõikidele seiklushimulistele mitmekülgseid võimalusi matkamiseks ja seiklemiseks. Kogu tõngermaal peale kasvav mets, annab juurde nii silmailu kui põnevust.

Puhatu soostik on Eesti suurim sooala. Ca 40 km pikkune ja 25 km laiune soostik on komplekt mitmetest siirdesoodest, rabadest, järvedest ja rabasaartest. Ühe suurema rabasaare peal on huvitav salajõgi, mis saab ootamatu alguse ja ootamatult kaob. Kuigi põlevkivikarjäärid ja turbatootmisalad on soostiku põhjaosa ära hammustanud ja II ms ajal läbisid seda kaitsepositsioonid ning ühendusteed