Tehtud matkad

Alutaguse Rahvuspargi südameks võib õigustatult pidada Agusalu soostikku, kus on kõrgete kitsaste kriivade haardes hulk väikeseid soid. Just Agusalus on kohati kuni 18 meetrit kõrged kriivad kõige esinduslikumad. Neilt avaneb meeldejääv vaade lagedale soole ja järgmisele liivaseljandikule. Agusalu on põline meri- ja kaljukotka, metsise ja rabapüü, kakkude ja loorkullide eluala. Rabasid ümbritsevad metsad on elupaigaks lendoravale, pruunkarule, hundile ja põdrale.

Muraka soostik on tõenäoliselt üks Eesti esinduslikumaid märgalasid. Tükike sellest võeti Ratva rabareservaadina kaitse alla juba 1938. aastal. Isegi varasel nõukogude ajal loodi siin 1957 a botaaniline-zooloogiline keeluala. Pole siis imestada, et täna on Muraka rahvusvaheliselt tähtsate Ramsari märgalade ja Natura 2000 võrgustikus. See on tõeline Ida-Viru pärl.
Lihtsaim viis talvisel rabal liikumiseks on suuskadel. Sestap kutsume sind Muraka rappa suusamatkale.

Tõenäoliselt toob just talvine aeg kõige paremini esile pankranniku tegeliku jugade rohkuse. Seekordsel pankranniku matkal saame imetleda tuntud Eesti kõrgeimat Valaste juga, aga ka vähetuntud Martsa, Kuristiku ja Kivioja jugasid. Lisaks veel mitmeid rohketest allikatest tekkinud jääkaunistusi klindil.

Lahingpaikade seiklusrännak on matk, mis viib osalejad Sinimägede ja Vaivara ranniku avastusretkele. Just seal toimusid II maailmasõja karmimad lahingud ning see paik on olnud strateegiliseks kindlustuspunktiks teisteski sõdades.
Rännak kulgeb üle kolme Sinimägede künka, piki Rootsi valli, pankrannikut ja Tannenbergi liini. Teele jääb mitmeid ajaloomälestisi, põnevaid ülesandeid ning väljakutseid. Matkajuhid rikastavad teekonda pajatustega kaitserajatistest, lahingutest ja värvikatest tegelastest.

Kolm matka. Kõik huvitavad.
Kiviõlile tõukerattaga tiir peale
Kolme tipu jalgsimatk
Jalgsimatk metsikutel Küttejõu küngastel

Need hakkasid tööle! Kevadise sula ajal on lühike periood, mil nii kunstlikud kui looduslikud Ida-Virumaa veekogud on vetehaldjate ülemeeliku trallitamise mänguväljadeks. Voolud on tugevamaks tõugatud ja pursked kõrgemaks lükatud. Seiklusmaa nõiakatelde podin ja kuradibasseinide mulin näitavad oma hiilgust vaid lühikesel veerohkel ajal. Tulge vaatama!

Nii mõnedki matkasellid teavad, et Tudu järve metsaonni puhtas õhus on mõnus tududa. Sealset karget ja turgutavat Järvesoo õhku kutsume nautima pühapäevasel varahommikul koos loodusmehe Vahur Sepaga. Muheda loodusetundjaga teeme tiiru rabas ja järve ääres ning avastame treenimata silmale nähtamatuks jäävaid märke. Huvitav, hariv ja hingehellitav päeva alustus.

Neerutit on põhjendatult nimetatud looduslikuks jääaja muuseumiks, kuid samas on see tuntud ka kui Kalevipoja tõngermaa. Matkal vaatame Neeruti kui Natura 2000 ala oose ning järvi ja katsume selgusele jõuda, kas veesilmad on tõesti tekkinud Kalevipoja hobuse neerudest? 

Rohkem kui 7000 a vanune Punasoo on tänaseks teeninud auväärse Natura 2000 ala tiitli, vaatamata raba ümbritsevale tihedale kuivenduskraavide võrgule ja põhjaosas asuvale turbakaevandusele. Siit kõrvalt saab alguse Purtse jõgi ning siin on asunud vanarahva pelgupaigad. Oma matkakesel tutvume palumänniku ja siirdesooga, uurime soode taastamise protsessi, saame aimu kohalikust ajaloost ja otsime jälgi mööda oosi

Rännak ühest mõisakohast teise läbi Uhaku karstiala kutsub nii ajaloo kui loodusehuvilisi. Saame kuulda lugusi mõisatest ning vastuseid küsimustele, mis on karst, kuidas saab jõgi maa alla kaduda? Retk Uhaku karstialal kevadise suurvee ajal tõotab tulla vaatemänguline oma vuliseva näitematerjaliga. 

Viru rabas on käinud iga teine. Varudi rabake on aga pea kõigile tundmatu! Eesti Vabariigi 105 aastasel sünnipäeval kutsume avastama paika, kuhu vanad eestlased rajasid hiie ning mille kallale baltisaksalased läksid turbalabidaga. Tänasekski pole Varudi pääsenud majandustegevusest, kuid siiski on siin veel piisavalt laukaid, kus soohaldjad sulistada saavad. Laugaste labürinti suundumegi, et näha – kuulda Eesti loodusekillu sõnumeid.

Vahel on ajas muutunud keskkond kõige näitlikum, kuidas väärtused muutuvad. Üks selline koht on Tammiku aherainemägi. Kunagisele tammehiiele lükati põlevkivitööstuse laiendes sõna otses mõttes kivid peale. Üksikud iidsed puud on siiski veel säilinud ning kutsumegi uudistama paeklibunõlva ja hiiesalu kohtumispaika. Käime ka mäel ja uurime, kas on veel jälgi ülejäänud kahest naabruses asunud pühast hiiest. Loodushommiku kerge retkeke sobib kogu perele ning kerget kehakosutust leiame Kaevuri majast. Hinnas on kohv ja kook, mida kaevuripoja muhedate pajatuste kõrval mekkida.

Kevad käes! Sulavesi möllab! Nii kunstlikud kui looduslikud Seiklusmaa veekogud on vetehaldjate ülemeeliku hullamise mänguväljadeks. Voolud on tugevamaks tõugatud ja pursked kõrgemaks lükatud. Nõiakatelde podin ja kuradibasseinide mulin näitavad oma hiilgust vaid lühikesel veerohkel ajal. Kasuta võimalust kaema tulla!

Kutsume patseerima Toila Pikale tänavale ja pöörama tähelepanu pastoraalsele loodusilule, mis köitis tuntud luuletaja Severjaninit.

Hiljutine vihmarohkus on vetehaldjad eriti ülemeelikult hullama pannud! Nii kunstlikud kui looduslikud Seiklusmaa veekogud teevad praegu rekordeid. Kus vool tugevaim, kus purse kõrgem, kus podin-mulin ennenägematu! Tule meiega mõnetunnisele autotuurile, et avastada Ida-Virumaa vallatud veed. Koos käime neljas kohas, kuid giid jagab vihjeid, kuhu iseseisvalt veel vetevooge kaema minna.

Struugad ehk Narva vanajõed ja -luhad on üks Eesti ainulaadsematest elupaikadest. Luhad, roostikud ja endised jõesängid meelitavad siia hulganisti roo-, vee-, laulu- ja röövlinde. Kutsume kummiparveseiklusele jälgima seda omanäolist maastikku, veestikku ja rikkalikku suvealgussaginas sahmivat linnustikku vahetult.

Müstilisel kevadisel ajal puhkevad Ida-Virumaal kui seiklusmaal ka kummalised nõiakaevaud ja podisevad nõiakatlad, lisaks põrguaugud ja põrgumäed ning kuradibassein. Mis need on? Kus need on? Tulge meiega – selgitame ning näitame. Väljas olles hoiame üksteisega vahet, et igal ühel oleks tärkavas loodushõngus oma õhuruum.