Tehtud matkad

Kolm matka. Kõik huvitavad.
Kiviõlile tõukerattaga tiir peale
Kolme tipu jalgsimatk
Jalgsimatk metsikutel Küttejõu küngastel

Need hakkasid tööle! Kevadise sula ajal on lühike periood, mil nii kunstlikud kui looduslikud Ida-Virumaa veekogud on vetehaldjate ülemeeliku trallitamise mänguväljadeks. Voolud on tugevamaks tõugatud ja pursked kõrgemaks lükatud. Seiklusmaa nõiakatelde podin ja kuradibasseinide mulin näitavad oma hiilgust vaid lühikesel veerohkel ajal. Tulge vaatama!

Nii mõnedki matkasellid teavad, et Tudu järve metsaonni puhtas õhus on mõnus tududa. Sealset karget ja turgutavat Järvesoo õhku kutsume nautima pühapäevasel varahommikul koos loodusmehe Vahur Sepaga. Muheda loodusetundjaga teeme tiiru rabas ja järve ääres ning avastame treenimata silmale nähtamatuks jäävaid märke. Huvitav, hariv ja hingehellitav päeva alustus.

Neerutit on põhjendatult nimetatud looduslikuks jääaja muuseumiks, kuid samas on see tuntud ka kui Kalevipoja tõngermaa. Matkal vaatame Neeruti kui Natura 2000 ala oose ning järvi ja katsume selgusele jõuda, kas veesilmad on tõesti tekkinud Kalevipoja hobuse neerudest? 

Rohkem kui 7000 a vanune Punasoo on tänaseks teeninud auväärse Natura 2000 ala tiitli, vaatamata raba ümbritsevale tihedale kuivenduskraavide võrgule ja põhjaosas asuvale turbakaevandusele. Siit kõrvalt saab alguse Purtse jõgi ning siin on asunud vanarahva pelgupaigad. Oma matkakesel tutvume palumänniku ja siirdesooga, uurime soode taastamise protsessi, saame aimu kohalikust ajaloost ja otsime jälgi mööda oosi

Rännak ühest mõisakohast teise läbi Uhaku karstiala kutsub nii ajaloo kui loodusehuvilisi. Saame kuulda lugusi mõisatest ning vastuseid küsimustele, mis on karst, kuidas saab jõgi maa alla kaduda? Retk Uhaku karstialal kevadise suurvee ajal tõotab tulla vaatemänguline oma vuliseva näitematerjaliga. 

Ehitas Alulinna Kalevipoeg, kui tema härjad seal allikale jäid, või siiski kogukond, kes otsisid soosaarelt rasketel aegadel kaitset? Ajaloolane Vallo Reimaa valgustab meile muiste maalinna ja Saka mõisa vahele jääva ala ajajälgi. Sinna lisaks muidugi Jüriöö ülestõusu olulisust ja järellainetusi.
Rännaku Saka mõisa teeme tõrvikuvalgel, kust tingime mõisnikelt välja kerge kehakinnituse.

Viru rabas on käinud iga teine. Varudi rabake on aga pea kõigile tundmatu! Eesti Vabariigi 105 aastasel sünnipäeval kutsume avastama paika, kuhu vanad eestlased rajasid hiie ning mille kallale baltisaksalased läksid turbalabidaga. Tänasekski pole Varudi pääsenud majandustegevusest, kuid siiski on siin veel piisavalt laukaid, kus soohaldjad sulistada saavad. Laugaste labürinti suundumegi, et näha – kuulda Eesti loodusekillu sõnumeid.

Vahel on ajas muutunud keskkond kõige näitlikum, kuidas väärtused muutuvad. Üks selline koht on Tammiku aherainemägi. Kunagisele tammehiiele lükati põlevkivitööstuse laiendes sõna otses mõttes kivid peale. Üksikud iidsed puud on siiski veel säilinud ning kutsumegi uudistama paeklibunõlva ja hiiesalu kohtumispaika. Käime ka mäel ja uurime, kas on veel jälgi ülejäänud kahest naabruses asunud pühast hiiest. Loodushommiku kerge retkeke sobib kogu perele ning kerget kehakosutust leiame Kaevuri majast. Hinnas on kohv ja kook, mida kaevuripoja muhedate pajatuste kõrval mekkida.

Kevad käes! Sulavesi möllab! Nii kunstlikud kui looduslikud Seiklusmaa veekogud on vetehaldjate ülemeeliku hullamise mänguväljadeks. Voolud on tugevamaks tõugatud ja pursked kõrgemaks lükatud. Nõiakatelde podin ja kuradibasseinide mulin näitavad oma hiilgust vaid lühikesel veerohkel ajal. Kasuta võimalust kaema tulla!

Kutsume patseerima Toila Pikale tänavale ja pöörama tähelepanu pastoraalsele loodusilule, mis köitis tuntud luuletaja Severjaninit.

Hiljutine vihmarohkus on vetehaldjad eriti ülemeelikult hullama pannud! Nii kunstlikud kui looduslikud Seiklusmaa veekogud teevad praegu rekordeid. Kus vool tugevaim, kus purse kõrgem, kus podin-mulin ennenägematu! Tule meiega mõnetunnisele autotuurile, et avastada Ida-Virumaa vallatud veed. Koos käime neljas kohas, kuid giid jagab vihjeid, kuhu iseseisvalt veel vetevooge kaema minna.

Struugad ehk Narva vanajõed ja -luhad on üks Eesti ainulaadsematest elupaikadest. Luhad, roostikud ja endised jõesängid meelitavad siia hulganisti roo-, vee-, laulu- ja röövlinde. Kutsume kummiparveseiklusele jälgima seda omanäolist maastikku, veestikku ja rikkalikku suvealgussaginas sahmivat linnustikku vahetult.

Müstilisel kevadisel ajal puhkevad Ida-Virumaal kui seiklusmaal ka kummalised nõiakaevaud ja podisevad nõiakatlad, lisaks põrguaugud ja põrgumäed ning kuradibassein. Mis need on? Kus need on? Tulge meiega – selgitame ning näitame. Väljas olles hoiame üksteisega vahet, et igal ühel oleks tärkavas loodushõngus oma õhuruum.