Räätsamatkad

Oosikünkad, saladuslik raba, nende vahel sillerduv järv – Uljaste tervitab loodusesõpru eriilmeliste maastikuvormidega. Põhjusega on siia loodud maastikukaitseala. Mitme palgega alale on peitunud ka Ida-Virumaa kõrgeim looduslik tipp ja pisikesed rabajärved, millest ühte ilmestab tilluke saareke. Selle kõigega viib tutvuma meie looduskaitsekuu matkake. Boonuseks külastame II maailmasõja lennukirususi.

Alutaguse Matkaklubi kutsub ülekaalulisi inimesi seiklema Agusalu sohu ja kriivadele. Matk koosneb kahest osast. Esimene osa on bussiga, mil tutvume Agusalu kriivadel olnud poluvernikute elukohtadega. Teine osa on lühike räätsamatk Ristikivi soos. Matkal on kõiges arvestatud sinu eripäraga. Maastik, raja kulgemine ja matka tempo pakuvad nii väljakutset, vaheldust, eneseteostusrõõmu kui ka mõnusat olemist. Soos liikumise kergendamiseks saab jalga räätsad. Kui oled väsinud, siis puhkame ja retkejuht pajatab muhedaid lugusid elust-olust Agusalus.

Hiiesoo nime järgi võib eeldada, et tegemist on vanade eestlaste püha paigaga. Paraku on soo läänepoolses osas olnud aktiivne turbakaevandamine ja kogu allesolev soo on arvel aktiivse reservvaruna. Õnneks on leitud, et Hiiesoo reservvaru kasutuselevõtt pole kuigi otstarbekas.
Lihtsa ligipääsu ja rohkete õõtsikutega soo pakub isegi räätsadega nii väljakutseid kui ka elamusi.

Agusalu soostikusse on haaratud siinsed kõrgete kitsaste kriivade vahele jäävad väikesed sood. Just siin on kohati kuni 18 meetrit kõrged kriivad kõige esinduslikumad. Neilt avaneb meeldejääv vaade lagedale soole ja järgmisele liivaseljandikule. Agusalu on põline meri- ja kaljukotka, metsise ja rabapüü, kakkude ja loorkullide eluala. Rabasid ümbritsevad metsad on elupaigaks lendoravale, pruunkarule, hundile ja põdrale. Liigirikkad madalsood ja soometsad on kasvukohaks mitmetele käpalistele.

Puhatu soostik on Eesti suurim sooala. Ca 40 km pikkune ja 25 km laiune soostik on komplekt mitmetest siirdesoodest, rabadest, järvedest ja rabasaartest. Ühe suurema rabasaare peal on huvitav salajõgi, mis saab ootamatu alguse ja ootamatult kaob. Kuigi põlevkivikarjäärid ja turbatootmisalad on soostiku põhjaosa ära hammustanud ja II ms ajal läbisid seda kaitsepositsioonid ning ühendusteed eesliiniga, on säilinud looduslaam väga väärtuslik ja mitmekesine. Loodusteadlaste hinnangul on just Puhatusse koondunud kõige rohkem ohustatud I kategooria kaitsealuseid liike.

Selisoo on raba, mida ilmestavad rabamännik, älved ja hästi väljakujunenud laukad. Laukaid on Selisoos kohe tõesti palju.

Rüütli soo on lageraba, mida ilmestavad soosaared. Legend pajatab, et soosaartel on sookollide kodu. Kas ka tõesti? Tule uurima ja uudistama!