Talvematkad

Selisoo on täis laukaid, mis ootavad nende vahel suuskadega slaalomit tegema! Alutaguse rahvuspargi killuna on siin põimunud kaunis loodus ja pika inimtegevuse pärand, mida saab nii näha ja millest teeme juttu. Käime järve suuruse Suurlauka juures ja kuuleme sihikindlast parunist, kes sellega võitles.

Talvise Võhma järve ümbrus oma vaikse raba, kauni männimetsa, ja ürgsete, nüüdseks taimestiku alla mattunud liivaluidetega on Alutaguse rahvuspargi tõeline avastamata looduspärl. Siin on lihtsalt suurepärane paik suusamatkaks ja aktiivse tegevuse täiel rinnal nautimiseks.

Alutaguse Rahvuspargi südameks võib õigustatult pidada Agusalu soostikku, kus on kõrgete kitsaste kriivade haardes hulk väikeseid soid. Just Agusalus on kohati kuni 18 meetrit kõrged kriivad kõige esinduslikumad. Neilt avaneb meeldejääv vaade lagedale soole ja järgmisele liivaseljandikule. Agusalu on põline meri- ja kaljukotka, metsise ja rabapüü, kakkude ja loorkullide eluala. Rabasid ümbritsevad metsad on elupaigaks lendoravale, pruunkarule, hundile ja põdrale.

Hiiesoo. Nimi viitab, et kunagi on see olnud püha paik. Nüüd ootab meid ees kontrastne rännak – näeme nii maaliliselt kauneid rabajärvi ja männisalusi, kui ka turbakaevandust ja Aidu põlevkivikarjääri mõjutusi. Meil avaneb harukordne võimalus sammuda turbaväljadel, mis lumest olenevalt kas mustendavad või valendavad.

Järvede ja mõhnade rohkus annab Kurtna järvestikule kordumatuse ning erilisuse. Talvine mets koos metsloomade jälgedega lumel õhkab omamoodi müstilist aurat. Meie metsapäkapikud viivad ja saadavad teid meeleldi selles võluvas maailmas.

Joad on paljudel Põhja-Eesti jõgedel, ojadel ja kraavidel. Kalle Suuroja andmetel on neid kokku 44. Muidugi oleneb sellest, millist veelangu joaks või joastikuks nimetada. Ida-Virumaa uhkuseks on Eesti seitsmest kõrgemast joast koos kohalikul pankrannikul: Valaste juga, Kivioja juga, Saka joastik, Kuristiku juga, Martsa juga, Karjaoru juga. Lisaks on siin mõned väiksemad nagu Toilapiiri juga, Süvaveelaske juga jt. Retke käigus viskame pilgu peale eelkõige vähemtuntud jugadele. Mõnele altpoolt, mõnele pealtpoolt. Soodsate ilmastikuolude korral võib näha jugadest moodustunud kauneid jääskulptuure.

Parim aeg uurida ulukite tegevusjälgi ja liikumist on talvekuudel lumega, kui jäljed jäävad hästi näha. Sel ajal on enamikel loomadel ka jooksuaeg, mis paneb kaaslase otsimisel rohkem liikuma. Veel parem on ulukide jälgi ajada koos kohaliku jahimehega.
Matk kulgeb Kohtla-Nõmme lähedal erineva reljeefiga aladel: karjääris, metsas ja Hiiesoo turbatootmisväljal. Neis paikades naudivad rahulikku pelgupaika meie metsade suuremad sõralised ja kiskjad.

Metsapäkapikud kutsuvad peresid, kollektiive, sõpruskondi Kõnnu dendropraki väikesele retkele. Üheskoos on tore tutvuda erinevate jõulupuude lummava maailmaga ja avastada oma lemmik.
Jõuluretk Kõnnu dendropargis sobib väga hästi ka väikelastega peredele.

Selisoo on raba, mida ilmestavad rabamännik, älved ja hästi väljakujunenud laukad. Laukaid on Selisoos kohe tõesti palju.

Rüütli soo on lageraba, mida ilmestavad soosaared. Legend pajatab, et soosaartel on sookollide kodu. Kas ka tõesti? Tule uurima ja uudistama!