Puhatu soostik on Eesti suurim sooala. Ca 40 km pikkune ja 25 km laiune soostik on komplekt mitmetest siirdesoodest, rabadest, järvedest ja rabasaartest. Ühe suurema rabasaare peal on huvitav salajõgi, mis saab ootamatu alguse ja ka kaob sama ootamatult. Kuigi põlevkivikarjäärid ja turbatootmisalad on soostiku põhjaosa ära hammustanud ja II ms ajal läbisid seda kaitsepositsioonid ning ühendusteed eesiiniga, on säilinud looduslaam väga väärtuslik ja mitmekesine. Loodusteadlaste hinnangul on just Puhatusse koondunud kõige rohkem ohustatud I kategooria kaitsealuseid liike.
Matk üle Puhatu soo mööda II ms raudteetammi
Vahemaa: 15-17 km
Kestus: 6-8 h
Marsruut: Dobrino metsavahikoht, üle Puhatu soo mööda väliraudteetammi, rabasaarte välilaagrid, Gorodenka oja sild, Poruni metsavahi koht ehk Lalli jaam
Grupi suurus: kuni 12 inimest ühe retkejuhi kohta
Hind: 430.- €/ 1 grupp
Matk kulgeb peamiselt mööda II ms aegsed väliraudteetammi. Vahepeal on ca 300-400 m raskesti läbitav lodumets, vahepeal on vaja suruda ennast läbi võsa, kahel korral on vaja minna üle kanali – kuid kõik need pingutused tasuvad end ära. Retkejuht tutvustab Puhatu soostiku loodusväärtusi ja räägib juurde lugusid II maailmasõja tegevustest selles soises piirkonnas ning kohalike elust-olust.
Matka mööda II ms väliraudteevalli on võimalik pikendada Porunist Krivasooni ja sealt üle Mustaladva soo (Puhatus oostiku osa) Konsu järve või Puhatu külani.
