Puhatu soostikus

Jalgsimatkad Puhatu soostikus

Puhatu soostik on Eesti suurim sooala. Ca 40 km pikkune ja 25 km laiune soostik on komplekt mitmetest siirdesoodest, rabadest, järvedest ja rabasaartest. Ühe suurema rabasaare peal on huvitav salajõgi, mis saab ootamatu alguse ja ootamatult kaob. Kuigi põlevkivikarjäärid ja turbatootmisalad on soostiku põhjaosa ära hammustanud ja II ms ajal läbisid seda kaitsepositsioonid ning ühendusteed eesiiniga, on säilinud looduslaam väga väärtuslik ja mitmekesine. Loodusteadlaste hinnangul on just Puhatusse koondunud kõige rohkem ohustatud I kategooria kaitsealuseid liike.

Matk üle Puhatu soo mööda II ms raudteetammi
Vahemaa: 15-17 km
Kestus: 8-10 h
Marsruut: Dobrino metsavahikoht, üle Puhatu soo mööda väliraudteetammi, rabasaarte välilaagrid, Gorodenka oja sild, Poruni metsavahi koht e. Lalli jaam
Grupi suurus: 2 kuni 12 inimest/ 1 retkejuhi kohta
Hind: 240.00 eurot/ 1 grupp

Matk kulgeb peamiselt mööda II ms aegsed väliraudteetammi. Vahepeal on ca 300-400 m raskesti läbitav lodumets, vahepeal on vaja suruda ennast läbi võsa, kahel korral on vaja minna üle kanali – kuid kõik need pingutused tasuvad end ära. Retkejuht tutvustab Puhatu soostiku loodusväärtusi ja räägib juurde lugusid II maailmasõja tegevustest selles soises piirkonnas ning kohalike elust-olust.
Matka mööda II ms väliraudteevalli on võimalik pikendada Porunist Krivasooni ja sealt üle Mustaladva soo (Puhatus oostiku osa) Konsu järve või Puhatu külani.

Päevased matkad Puhatu soostikus
Vahemaa: 6-15 km
Kestus: 4-8 h
Variandid:
– Poruni metsavahikohast üle raba Puhatu külani
– Puhatu külast Puhatu järveni ja ringiga külani tagasi.
– Puhatu metsavahi kohast Pahasenja järveni, sealt salajõeni ja tagasi metsavahikohani.
Grupi suurus: 2 kuni 12 inimest/ 1 retkejuhi kohta
Hinnad: 172.00 kuni 224.00 eurot/ 1 grupp (1 retkejuht). Hinna sees on retkejuhi teenus ja kerge matkatoit.
Lisaks on võimalik tellida transport ja/või täiendav söögikord. Võimalus tellida mitmepäevaseid matku.

Ida-Virumaal on ka uhked „Fjordid“?
Ida-Virumaal on karude kaitseks loodud kaitseala?
Ida-Viru maakonda ümbritseb vesi kolmest küljest?
Ida-Virumaal rajati Eesti esimene sookaitseala?
Ida-Virumaal tegutsevad „nõiakaevud“?
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?
Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal on ka uhked „Fjordid“?

Ida-Virumaa “fjordid” asuvad Lüganuse vallas Aidu külas endises Aidu karjääris. Aidukarjäär alustas tööd 1974 pealmaakaevandusena. Kaevandus suleti …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal on karude kaitseks loodud kaitseala?

1967 aastal  moodustati siin pruunkarude kaitseks loodusreservaat. 1981 aastal võeti kaitse alla Sirtsi soo. Täna tunneme seda ala Sirtsi looduskaitsealana, …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Viru maakonda ümbritseb vesi kolmest küljest?

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal rajati Eesti esimene sookaitseala?

Tükike Muraka looduskaitsealast võeti kaitse alla juba 1938 aastal, kui loodi Ratva raba reservaat kalju kotkaste kaitseks. Aastatega on kaitstavat ala …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal tegutsevad „nõiakaevud“?

Ida-Virumaal Kose külas tegutseb lausa kolm pulbitsevat kaevu. Kaevud puuriti sinna selleks, et suletud Ahtme kaevandus ei uputaks piirkonna metsasid …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?

Külasta meie blogi.

Uuri edasi Alutaguse kohta

1/6