Kust tuleb põlev kivi?

Põlevkivi kaevandamine – täisprogramm

Pikk õppeprogramm annab ülevaate põlevkivi kaevandamisest allmaakaevanduses ja karjääris ning kummagi mõjudest keskkonnale. Lisaks käsitleb programm inimese igapäevase elektri tarbimise ning keskkonnamõjude seoseid.

Sihtrühm: põhikooli III aste, gümnaasium, täiskasvanud

Eesmärgid. Programmis osaleja:

  • teab kahte põlevkivi kaevandamise viisi
  • omab ülevaadet põlevkivi kaevandamise erinevatest mõjudest keskkonnale
  • mõistab seoseid tarbimisharjumuste, põlevkivi kaevandamise ja keskkonnamõjude vahel
  • mõistab üldiseid looduse taastumisprotsesse karjääris

Õpipädevused: loodusteaduste ja tehnoloogiate pädevus, matemaatika, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus.

Seos õppekavaga:
PK Loodusõpetus: Inimene uurib loodust. Mõõtmine loodusteadustes, mõõteriistad, mõõteühikud, mõõtmistulemuste usaldusväärsus.
Gümn geograafia: Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid.
Gümn ökoloogia: Teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid.

Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng.

Meetodid: paikvaatlused, mõõtmised, praktilised ülesanded, arutelud.

Juhis õpetajale:
Soovitus: õpilastel uurida eelnevalt kodu 1 kuu jooksul kuluv energia kogus.
Õpikeskkonna eripära: karjääri künklik maastik ja allmaakaevanduse käigud. Riietus kihiline (et saaks vajadusel selga juurde panna ja ära võtta) ja sobilik looduses liikumiseks. Arvestada tuleb Eesti muutlike ilmaoludega ning üks osa maastikust läbitakse lahtise autoga (külm tuul). Kaasa kampsun või jope ja vihmakeep. Vihmase ilmaga võib ette tulla lühemaid poriseid lõike.
Programm ei sobi liikumispuudega õpilastele.

Märksõnad: põlevkivi, maavarad, kaevandamine, allmaakaevandus, karjäär, keskkonnamõju

Aeg: kevad, suvi, sügis
Kestus: 5 – 5,5 h
Rühma suurus: kuni 17 õpilast + 1 õpetaja
Hind: 455.00 eurot/ 1 rühm
Korraga on võimalik vastu võtta maksimaalselt 2 rühma.

Läbiviimise kohad: Eesti Kaevandusmuuseum, Aidu karjäär ja Hiiesooo turbavälja serv

Keel: eesti, vene

Tegevuste käik
Õppeprogramm koosneb 4st põhiosast. Lisaks ca 20 minutit lõunapausiks. Söök tuleb omal kaasa võtta või eraldi tellida.

  • Õppekäik allmaamuuseumis. Tutvutakse põlevkivi allmaakaevandamisega. Uuritakse kaevandatavaid põlevkivi kihte, veejuhtimist, kaevandamistehnikaid jne.
  • Riietumine (joped, kiivrid, otsmikulambid), juhised maa-all käitumise kohta.
  • Esimene koht on kaaduri töökoht.
  • Järgnevalt sõidetakse rongiga käsikambri juurde, kus tutvutakse geoloogilise läbilõikega ning käsikambri tööriistadega.
  • Edasi suundutakse kombaini juurde. Muuseumi giid tutvustab kombainiviisilist kaevandamist. Sealhulgas selgitab kombainiviisilise kaevandamise mõju – maapind langes alla. Pilt maastikust.
  • Mis on paarislaava? Üks brigaad tegi ettevalmistustöid ja teine brigaad kaevandas põlevkivi ning nii paralleelselt muudkui edasi.
  • Läbindus. Siin tutvustatakse lisaks läbindustöödele ka lõhketöid ja kaevanduse ventilatsiooni.
  • Õppekäik Eesti kaevandusmuuseumi territooriumil. Läbi orienteerumismängu tutvutakse põlevkivi fraktsioonidega, kaevandamise kõrvalsaadustega, põlevkivi kaevandamisega seotud hoonete ja töödega maa peal.
  • Külastajad jagatakse vajadusel meeskondadeks (3-5 inimest).
  • Igale meeskonnale antakse kaart, kuhu on märgitud punktid (11-27) ja küsimusteleht, kus küsimused objektide kohta, mis on kantud punktidena kaardile (punktid 11-27).
  • Meeskond peab valikorienteerumise põhimõttel läbima punktid ja ette antud aja (45 – 60 min) jooksul leidma koludel olevatelt infotahvlitelt õiged vastused.
  • Kolud infotahvlitega paiknevad erinevate kaevandamisega seotud objektide juures: sorteerimisvabrik, buldooserite garaaź, karjääri punker, lõhkeaine ladu, õppepunkt, alajaam, põhja pumbajaam, elektromehaanikatsehh, administratiivhoone, köök, kasvuhooned, katlamaja, kaevandamisega seotud tehnika, vagonetid põlevkivi ja killustiku fraktsioonidega, pumbajaam, stoll, kopp.
  • Iga õige vastus annab 2 punkti.
  • Õigetel vastustel on suurem kaal, kui tööle kulunud ajal. Aeg on oluline alles sellisel juhul, kui meeskondadel on sama palju punkte.
  • Võitja meeskond või kõik vastused leidnud saavad preemiaks suveniiri (pakitud põlevkivi).
  • Õppekäik jalgsi Aidu karjääri kõige vanemas osas. Programmijuht räägib huvitavaid fakte põlevkivi karjääriviisilisest kaevandamisest ja rekultiveerimisest. Matka käigus teostatakse vaatlusi ja mõõtmisi ning lahendatakse ülesandeid:
    • Karjääriviisilise kaevandamise põhimõtted
    • Rekultiveeritud metsa puistu vaatlus
    • Kaevandusvete omaduste mõõtmine: temperatuur, pH, läbipaistvus, sügavus
    • Kaevandusvete elustiku vaatlus
    • Langatused
    • Konveier
  • Õppekäik transpordiga Aidu karjääri uuemas osas, kust avanevad suurepärased vaated karjäärile. Matka käigus teostatakse vaatlusi ja mõõtmisi ning lahendatakse ülesandeid:
    • Põlevkivi põletamisel eralduv CO2
    • Koduse energia tarbimise jalajälje välja arvestamine: energiaks vajaliku põlevkivi, jääkprodukti ehk tuha ja väljapumbatava vee koguse arvutamine NB! Soovitus: õpilastel uurida eelnevalt kodus 1 kuu energiakulu kogus
    • Maastikulised muutused seoses kaevandamisega (kadunud külad, sood jne)

Vahendid:

  • näidismaterjalid: erinevad langatused, geoloogiliste kihtide läbilõige, Aidu küla
  • lamineeritud territooriumi kaart, kuhu on kantud objektide punktid
  • küsimustelehed
  • pliiatsid
  • kindla suurusega põlevkivi tükk

Õppeprogramm viiakse läbi koostöös Eesti Kaevandusmuuseumi ja Adrenaator Grupiga.

Tõukerattamatk Eestimaa Ruhris võitis konkursil Ida-Viru Uus Seiklus  tiitli PARIM PIIRKONNA SEIKLUSLUGU 2019
Ida-Virumaal tegutsevad „nõiakaevud“?
Ida-Viru maakonda ümbritseb vesi kolmest küljest?
Ida-Virumaal harrastatakse sõitmist autodega, millel on ainult rool ja pidur.
Ida-Virumaal on ka uhked „Fjordid“?
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?
Kas Sa teadsid, et...
Tõukerattamatk Eestimaa Ruhris võitis konkursil Ida-Viru Uus Seiklus tiitli PARIM PIIRKONNA SEIKLUSLUGU 2019

Tõukerattamatk Eestimaa Ruhris Kohtla-Järve ajalooliste töölisasunduste vahel tutvustab selle põneva tööstuslinna mitut palet. Matkale on oodatud …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal tegutsevad „nõiakaevud“?

Ida-Virumaal Kose külas tegutseb lausa kolm pulbitsevat kaevu. Kaevud puuriti sinna selleks, et suletud Ahtme kaevandus ei uputaks piirkonna metsasid …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Viru maakonda ümbritseb vesi kolmest küljest?

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal harrastatakse sõitmist autodega, millel on ainult rool ja pidur.

Ida-Virumaa on tuntud oma põlevkivi kaevandamise poolest. 1922 aastal algas Kiviõli mäe “ehitamine”. Mäele ladustati peamiselt polkoksi ja põlevkivituhka.

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal on ka uhked „Fjordid“?

Ida-Virumaa “fjordid” asuvad Lüganuse vallas Aidu külas endises Aidu karjääris. Aidukarjäär alustas tööd 1974 pealmaakaevandusena. Kaevandus suleti …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?

Külasta meie blogi.

Uuri edasi Alutaguse kohta

1/6