Põhja-Eesti klint

Pankrannik

Eesti looduse üheks sümbolmaastikuks on Põhja-Eesti klint koos rannikuga ehk rahvakeeli pankrannik. Antud programm käsitleb pankrannikut kui tervikut, mis on kombineeritud neljast alaprogrammist: Põhja-Eesti klint koos ordoviitsiumi aegsete kivimite ja kivististega, klindimets, mereäärne rand koos rändkivide ja teiste leidudega ning loomulikult pankrannikut iseloomustavad jõed ja joad.

Sihtrühmad: põhikooli III aste ja gümnaasium

Eesmärgid. Programmis osaleja:

  • teab Põhja-Eesti klindi põhiehitust, jaotust, kuju ja vanust
  • mõistab klindimetsa kasvukeskkonna ja sellest tulenevalt taimestiku eripära
  • oskab looduses eristada peamisi settekivimeid, tardkivimeid ja moondekivimeid ning teab nende tekkelugu
  • oskab määrata enimlevivaid kivistisi
  • mõistab seoseid pinnamoe ja vooluvee iseloomu vahel
  • mõistab keskkonnatingimuste rolli organismide elus
  • oskab teha vaatlusi
  • mõistab looduse liigirikkuse võlu ja vajadust

Õpipädevused: loodusteaduste ja tehnoloogiate pädevus, õpipädevus

Seos õppekavaga:

PK Loodusõpetus: Inimene uurib loodust.
PK Bioloogia: Taimede tunnused ja eluprotsessid. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.
PK Geograafia: Geoloogia – kivimid ja setted. Pinnamood ja pinnavormid. Veekogud.
Gümn Bioloogia: Ökoloogia. Keskkonnakaitse.
Gümn Geograafia: Litosfäär. Hüdrosfäär.

Meetodid: paikvaatlused, mõõtmised, otsimised, määramised, võrdlused.

Juhis õpetajale:
Õpikeskkonna eripära: pankrannik, üles-alla liikumist. Vahel, kui merevesi on kõrgel, on rannas liikumine raskendatud.
Riietus mugav ja sobilik looduses liikumiseks. Arvestada tuleb Eesti muutlike ilmaoludega. Kaasa vihmakeep.
Programmi  kestuse sisse on arvestatud ca 30 minutit lõunapausiks. Söök tuleb omal kaasa võtta.
Programm ei sobi liikumispuudega õpilastele.

Märksõnad: klint, mets, rand, kivimid, kivistised, vooluveed

Aeg: kevad, suvi, sügis

Kestus: 5-6 h

Rühma suurus: kuni 24 õpilast + 2 õpetaja
Hind: 375.00 eurot/ 1 rühm
Korraga saame vastu võtta maksimaalselt 2 rühma.

Läbiviimise kohad: Valaste õppe- ja matkarada, Aluoja joastik ja Oru park

Keel: eesti, vene

Tegevuste käik
Õppeprogramm koosneb neljast põhiosast:

  • Põhja-Eesti klindiastangute vaatlused:astangute kuju, tüüp, kõrgus ja astangute elemendid. Vaatlusi teostatakse kahes erinevas kohas. Vaatlustulemused kantakse töölehele. Lisaks uuritakse astangute kihte ja vanust.
  • Klindimetsa kasvutingimuste ja taimestiku uurimine.Ca 3-4 liikmelised rühmad teostavad Ontika-Valaste õpperajal erinevaid vaatlusi/uurimisi: klindimetsa puurinne, põõsarinne, rohurinne, samblad ja samblikud klindimetsas, sõnajalad klindimetsas. Vaatlustulemused kantase töölehtedele. Vaatlustulemuste fikseerimiseks võib kasutada töölehtede asemel fotoaparaati. Tehtud piltide põhjal tuleb jätkata õppetööd koolis, näiteks koostada esitlus, fotonäitus, taimemääraja vmt.
  • Vaatlused, mõõtmised, otsingud ja uurimised rannas.Programmijuht selgitab näidismaterjalide abil, kuidas sattusid rändrahnud meie randa. Peale seda teostavad õpilased vaatluse, millised setted on antud alal ja kui suure osa nad enda alla võtavad. Tulemused kantakse vaatluslehele. Seejärel otsib iga rühm vähemalt 2 erinevat tard-, 2 erinevat moonde- ja 3 erinevat settekivimit ning 3 erinevat kivistist. Lastele on abiks lihtsustatud välimäärajad.
  • Vaatlused pankranniku kolmel-neljal erineval veekogul: Saka või Karjaoru joal, Valaste joal, Aluoja joastikul ja Roosteallikal. Vaatluste käigus uuritakse seoseid veekogude ja maastiku vahel, mis on antud veekogule kõige iseloomulikum, mille poolest nad erinevad, kas veekogudel on midagi ühist.

Õppematerjalid ja vahendid:

  • töölehed
  • lihtsustatud sõnajalgade välimäärajad
  • lihtsustatud kivimite välimäärajad
  • lihtsustatud kivististe välimäärajad
  • kirjutusalused
  • pliiatsid
  • mõõdulindid
Ida-Virumaal rajati Eesti esimene sookaitseala?
Ida-Virumaal tegutsevad „nõiakaevud“?
Ida-Virumaal harrastatakse sõitmist autodega, millel on ainult rool ja pidur.
Ida-Virumaal Kauksi rannas liivad laulavad?
Ida-Virumaal on Eesti kõige järvederohkem piirkond?
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?
Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal rajati Eesti esimene sookaitseala?

Tükike Muraka looduskaitsealast võeti kaitse alla juba 1938 aastal, kui loodi Ratva raba reservaat kalju kotkaste kaitseks. Aastatega on kaitstavat ala …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal tegutsevad „nõiakaevud“?

Ida-Virumaal Kose külas tegutseb lausa kolm pulbitsevat kaevu. Kaevud puuriti sinna selleks, et suletud Ahtme kaevandus ei uputaks piirkonna metsasid …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal harrastatakse sõitmist autodega, millel on ainult rool ja pidur.

Ida-Virumaa on tuntud oma põlevkivi kaevandamise poolest. 1922 aastal algas Kiviõli mäe “ehitamine”. Mäele ladustati peamiselt polkoksi ja põlevkivituhka.

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal Kauksi rannas liivad laulavad?

Kauksi rannas jalutades ja jalgu lohistades võib kuulda põnevat krudisevat heli, mida tekitab liiv.  Tule ja kuula! 🙂

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal on Eesti kõige järvederohkem piirkond?

Ida-Virumaal Illuka vallas paikneb Kurtna järvestik, mis on unikaalne oma järvede rohkuse poolest. Siin 0n umbes 30 km2 42 looduslikku järve (tänaseks …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?

Külasta meie blogi.

Uuri edasi Alutaguse kohta

1/6