Nagu polekski Eesti!

Õppekäik Aidu karjääri

Õppekäik toimub Aidu karjääri vanemas osas. Retke käigus antakse ülevaade Aidu kanalite vetest, puistangutest, rekultiveerimise viisidest, rekultiveeritud metsadest, looduse taastumise protsessidest, loomastikust ja linnustikust. Õppekäiku mitmekesistavad eriilmelised  ülesanded. Retke lõpus külastatakse Sipelgamäge, kus avaneb vaade Aidu karjäärile, rajatavale tuulepargile ja ümberkaudsetele tehismägedele.

Sihtrühm: põhikooli II, III aste ja gümnaasium

Eesmärgid. Programmis osaleja:

  • teab, mis on karjääriviisiline põlevkivi kaevandamine ja selle mõjusid keskkonnale
  • teab kaevandatud alade looduse taastumisprotsesse
  • oskab teostada vaatlusi
  • mõistab seoseid tarbimisharjumuste, põlevkivi kaevandamise ja keskkonnamõjude vahel
  • suhtub vastutustundlikult oma tarbimisharjumuste kujundamisel

Õpipädevused: loodusteaduste ja tehnoloogiate pädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus

Seos õppekavaga:
PK Loodusõpetus: Elus- ja eluta looduse seosed. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal.
PK Geoloogia: Settekivimid.
Gümn geograafia: Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid.
Gümn ökoloogia: Teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid.
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng

Meetodid: paikvaatlused, praktilised ülesanded, arutelud.

Aeg: kevad, suvi, sügis
Kestus 2,5 h
Rühma suurus: kuni 24 õpilast + 2 õpetajat
Hind: 170.00 eurot/ 1 rühm
Sõltuvalt klassi suurusest saame korraga vastu võtta kuni 2 rühma.

Läbiviimise koht: Aidu karjäär

Keel: eesti, vene

Tegevuste käik
Õppekäik toimub Aidu karjääri vanemas osas. Õppekäigu peatus- ja vaatluskohad:

  • Sipelgamägi. Vaadeldakse karjääri ulatust. Programmijuht annab Aidu karjäärist ja siin töötanud ülivõimsatest masinatest ülevaate. Selgitatakse välja, miks lähevad kanalid põhjast lõunasse aina sügavamaks.
  • Sipelgamäe kanal. Teostatakse kanali vee vaatlus.
  • Arutlus teemal: VKGle kuuluva põlevkivikonveieri ja eluslooduse vastuolud.
  • Selgitatakse, millest tekivad langatusaugud ja langatusalad ja millised keskkonnaprobleemid sellega kaasnevad.
  • Vana kanal. Teostatakse teine kanali vee vaatlus. Võrdlus eelmisega. Uuritavad kanalid ehk tranśeed on olnud kasutuses erinevatel aegadel ja seetõttu erinevad oluliselt nii mõõtmetelt, kui ka taastumisprotsesside hetkeseisust ja kiiruselt.
  • Rekulktiveeritud mets. Teostatakse rekultiveeritud metsa vaatlus.
Ida-Viru maakonda ümbritseb vesi kolmest küljest?
Alutaguse metsades on väga vaheldusrikas ja huvitav matkata?
Ida-Virumaal Kauksi rannas liivad laulavad?
Ida-Virumaal rajati Eesti esimene sookaitseala?
Ida-Virumaal on karude kaitseks loodud kaitseala?
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?
Kas Sa teadsid, et...
Ida-Viru maakonda ümbritseb vesi kolmest küljest?

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Alutaguse metsades on väga vaheldusrikas ja huvitav matkata?

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal Kauksi rannas liivad laulavad?

Kauksi rannas jalutades ja jalgu lohistades võib kuulda põnevat krudisevat heli, mida tekitab liiv.  Tule ja kuula! 🙂

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal rajati Eesti esimene sookaitseala?

Tükike Muraka looduskaitsealast võeti kaitse alla juba 1938 aastal, kui loodi Ratva raba reservaat kalju kotkaste kaitseks. Aastatega on kaitstavat ala …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal on karude kaitseks loodud kaitseala?

1967 aastal  moodustati siin pruunkarude kaitseks loodusreservaat. 1981 aastal võeti kaitse alla Sirtsi soo. Täna tunneme seda ala Sirtsi looduskaitsealana, …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?

Külasta meie blogi.

Uuri edasi Alutaguse kohta

1/6