Sõidame seenele!

Seente eluviis ja kasvukohad

Õppeprogramm tugineb suures osas traditsiooniks saanud seenenäitusele Kauksi Looduskeskuses. Seenenäituse külastus, retk metsa ja praktilised tegevused põimituna mitmekülgseks keskkonnaharidusprogrammiks, loovad parima võimaluse seente õppimiseks.

Sihtrühmad: põhikooli I aste, põhikooli III aste

Eesmärgid. Programmis osaleja:

  • tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest
  • teab enamlevinud seente nimetusi ja oskab neid kirjeldada
  • eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni
  • oskab vältida mürgiste seentega seotud ohtusid
  • mõistab organismide omavahelisi suhteid
  • märkab looduse erilisust.

Õpipädevused: loodusteaduste ja tehnoloogiate pädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus

Seos õppekavaga:
PK Loodusõpetus: Loodusest erinevate värvide leidmine.
PK Loodusõpetus: Organismid ja elupaigad.
Gümn ökoloogia: Organismid.
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng.

Meetodid: näituse külastus, leidmismäng, binokulaariga uurimine, võrdlused, paikvaatlused.

Juhis õpetajale:
Õpikeskkonna eripära: RMK Kauksi Looduskeskuse seenenäitus ja männimets. Hoiatada lapsi ette, et nii näitusel kui metsas ei tohi seeni iseseisvalt puutuda. Riietus mugav ja sobilik looduses liikumiseks.
Programm ei sobi liikumispuudega õpilastele.

Märksõnad: seened

Aeg: sügis (septembri teine pool)

Kestus: 2 – 2,5 h

Rühma suurus: maksimaalselt kuni 24 õpilast + 2 õpetajat

Hind: 180.00 eurot/ 1 rühm

Korraga saame vastu võtta maksimaalselt 2 rühma.

Läbiviimise kohad: RMK Kauksi Looduskeskus

Keel: eesti, vene

Tegevuste käik

Õppeprogramm koosneb neljast põhiosast:

  • Sissejuhatav osa – õppefilmi vaatamine
  • Seenenäituse külastus annab suurepärase ülevaate seente mitmekesisusest.
  • Programmijuht annab lastele lühiülevaate Eesti peamistest seente kasvukohtadest ja seal enim kasvavatest seentest. Näiteks, programmijuht tõstab üles ühe pilviku ja nimetab seene liigi, lapsed kordavad „pilvik“. Seejärel õhutab programmijuht lapsi kirjeldama pilviku välisehitust: iga laps iseloomustab pilvikut ühe omadussõnaga. Seejuures soovitab programmijuht lastel seeni ka nuusutada, sest lõhn on üks seente tunnustest. Nii võetakse läbi 4-5 seeneliiki (pilvik, puravik, riisikas, kukeseen ja murumuna).
  • Seejärel jagatakse lapsed 2-3 liikmelistesse rühmadesse ja iga rühm saab töölehe.
  • Olenevalt laste vanusest täidetakse tööleht „Leia näituselt“ või „Igal seenel oma lugu“. Selleks peavad nad leidma näituselt erinevaid seeni ja paari omadussõnaga kirjeldama.
  • Laste õppetegevuse lihtsustamiseks on näitusel nn „rääkivad seinad“ ehk pildid ja sõnasedelid seente kasvukohtadest. Näitusel on iga seene juures sildid seente nimedega.
  • Enne näituselt lahkumist tehakse kokkuvõte. Iga laps tutvustab oma tulemusi.
  • Õpitoas on 5 binokulaari ehk õpikohta. Õpilased töötavad 2-3-stes rühmades. Iga binokulaari juures on 3-4 erineva seene osad. Lapsed uurivad binokulaari all: seente ülapinda, läbilõiget, alumist poolt ning püüavad nähtut kirjeldada. Uute sõnade omandamise hõlbustamiseks on iga õpikoha juures sedelid tugisõnadega.
  • Retk seenemetsa õpetab seeni looduses märkama ja innustab neid uurima.
    • Uuritakse rajale jäävaid söögiseeni (6-8 tk), mürgiseeni (2-3 tk). Lastel on käes lihtsustatud määrajad. Iga uue seene juures püüavad lapsed alguses iseseisvalt seene ära määrata ja ütlevad seene nime. Programmijuht aitab suunavate küsimuste ja vihjetega positiivse tulemuse saamiseks kaasa. Suunavad küsimused ärgitavad ka lapsi võimalikult palju rääkima ja kasutama uut sõnavara. See on hea võimalus tuletada meelde ja korrata seente nimesid ning tunnuseid.
    • Vaadeldakse lamapuud ja sellel kasvavaid puuseeni.
    • Uuritakse puude ja seente vahelisi seoseid: mänd – männiriisikad, kask – kasetaelik.
    • Lastel on kaasas „Seenebingo“ tööleht, kuhu märgitakse üles, milliste seentega õnnestus retke käigus veel kord tutvust teha.
    • Retke lõpus tehakse kokkuvõte nähtust ja räägitust. Iga laps nimetab oma lemmikseene.

Õppematerjalid ja vahendid:

  • tööleht „Leia näituselt“ või „Igal seenel oma lugu“,
  • mikroskoobid
  • luubid

Õppeprogramm viiakse läbi koostöös Kauksi RMK Looduskeskusega.

Ida-Virumaal on Eesti kõige järvederohkem piirkond?
Ida-Viru on Seiklusmaa!
Ida-Viru maakonda ümbritseb vesi kolmest küljest?
Tõukerattamatk Eestimaa Ruhris võitis konkursil Ida-Viru Uus Seiklus  tiitli PARIM PIIRKONNA SEIKLUSLUGU 2019
Ida-Virumaal on ka uhked „Fjordid“?
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?
Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal on Eesti kõige järvederohkem piirkond?

Ida-Virumaal Illuka vallas paikneb Kurtna järvestik, mis on unikaalne oma järvede rohkuse poolest. Siin 0n umbes 30 km2 42 looduslikku järve (tänaseks …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Viru on Seiklusmaa!

Seiklusmaa on paik kus on Eesti kõige ägedamad seiklused, näiteks maa all (Kaevandusmuuseum), mäe otsas (Kiviõli Seikluskeskus), vee peal (Aidu veemaa), …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Viru maakonda ümbritseb vesi kolmest küljest?

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Tõukerattamatk Eestimaa Ruhris võitis konkursil Ida-Viru Uus Seiklus tiitli PARIM PIIRKONNA SEIKLUSLUGU 2019

Tõukerattamatk Eestimaa Ruhris Kohtla-Järve ajalooliste töölisasunduste vahel tutvustab selle põneva tööstuslinna mitut palet. Matkale on oodatud …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal on ka uhked „Fjordid“?

Ida-Virumaa “fjordid” asuvad Lüganuse vallas Aidu külas endises Aidu karjääris. Aidukarjäär alustas tööd 1974 pealmaakaevandusena. Kaevandus suleti …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?

Külasta meie blogi.

Uuri edasi Alutaguse kohta

1/6