Aluoja juga ja kanjon

Aluoja juga ja kanjon

Aluoja joaastangud asuvad Toila vallas Pühajõe külas, läänest Pühajõe orgu suubuval Mägara ojal. Aluoja (Mägara oja, Härjaoja või Sepaoja) on ainulaadne paepõhjaline org, kus esinevad joaastangud, kurisud ja allikad. 200 – 250 m... Loe lisaks

Balti klindi liigestus

Balti klindi liigestus

Balti klindil on eristatavad neli alaregiooni ehk regionaalset klinti ja neile igaühele omaste iseärasustega. Ölandi klint algab Ölandi saarest umbes 10 km lõuna pool ja kulgeb sealt ligi 150 km ulatuses piki saare läänerannikut, siis... Loe lisaks

Balti klindi astangute tüübid Ida-Virumaal

Balti klindi astangute tüübid Ida-Virumaal

Niisiis on Balti klint väga vahelduvailmeline ja vormirohke. Üldse astangulise struktuuri taustal võib siin esile tõsta rida erinevaid astangutüüpe, mida võib nimetada nende tüüpkuju esinemiskoha järgi. Eesti piiresse jääb neid... Loe lisaks

Balti klint

Balti klint

Balti klindile tähenduse otsimist alustame pealkirja sõnapaarist. Balti – see on rahvad ja keelerühm, meri ja maad, kultuurid ja ajalugu, üsna erinevate käsitlustega siinsete rahvaste kõnepruugis. Valdavalt tähistatakse sellega siiski... Loe lisaks

Narva – Jõesuu luited

Narva – Jõesuu luited

Meriküla ja Narva jõe vahelisele ligikaudu 7 kilomeetri pikkusele ja 2 kilomeetri laiusele alale jääb Eestis harukordne luitestunud rannavallide kompleks. Paralleelselt nüüdisrannaga on siin ligikaudu 70 – 80 rööpselt kulgevat mõne kuni... Loe lisaks

Kalina karstiala

Kalina karstiala

Kõige suurem karstivöönd, mis läbib Jõhvi kõrgustikku, on Ahtme rike laiusega kuni 1,5 km. Vööndi kagupiiril Kalina külas asub Kalina karstiala, samanimelise suure kurisuga, kus kaob maa alla ajutine oja. Kurisu on võetud looduskaitse... Loe lisaks

Uhaku karstiala

Uhaku karstiala

Uhaku karstiala asub Lüganuse asula lähedal Purtse ja Erra jõe vahel. Viimane on Purtse parempoolne lisajõgi. Loodud on Uhaku maastikukaitseala (33 ha). Karstiala on siin vene tüüpi, kusjuures pinnakatteks on liiv paksusega 0,5 – 2 m, seda... Loe lisaks

Latest entries

Kurtna järved

LISAME teksti,... Loe lisaks

Oonurme rändrahn

Rakvere – Rannapungerja maantee äärde jääb kaheksa kilomeetri pikkune Oonurme küla. Ooonurme külast leiame rändrahnu, mille olevat pooleks löönud välk. Seda seika tunnistavad kaks: esimene 4,4 m pikk, 3,6m lai, 2,2m kõrge (ümb 14,5... Loe lisaks

Oru lossi (pargi) kivi

Oru pargist, Toila vallast leiab lameda pealispinna ja pikliku põhiplaaniga pegmatiitgraniidist rahnu, mis on suures osas mattunud pinnasesse, mistõttu on ta nähtav vaid 1,7 meetri kõrguses. Ümbermõõduga 26,5 m (teistel mõõtmetel koguni... Loe lisaks

Peri rändrahn

Sompa asulast 3 km lõuna pool asuva Kahula külas, metsa ja võsastunud heinamaa piirilt kulgeva metsatee ääres asub tumehallist graniidist 7,1m x 6,7 m x 3,7 meetri suurune jääajarändur. Nimi Peri tuleneb rahnust umbes 3 km paiknenud endise... Loe lisaks

Varja hiidrahnud

Kiviõlisse viivast teeristist Tallinn-Narva maanteel umbes 1 km kagu pool paikneb tõeline kivihiid. 10, 0 x 8,3 x 3,5 m ja 27,6 m ümbermõõduga rahnu avastasid hiidrahnuna alles 1960. aastal Püssis praktiseerinud geoloogiaüliõpilased.... Loe lisaks

Sirtsi rändrahn

Sonda külje all asuva Sirtsi küla lähistel, Sonda-Maidla teeristist 750 m kirdest ja teelt 50 m kagus asubki Sirtsi rändrahn. 2,6 m kõrge ning 27,1 meetrise ümbermõõdu ja ca. 88 m³-se mahuga rahnus leidub kohati lillakaid granaate.... Loe lisaks