Aluoja joaastangud asuvad Toila vallas Pühajõe külas, läänest Pühajõe orgu suubuval Mägara ojal. Aluoja (Mägara oja, Härjaoja või Sepaoja) on ainulaadne paepõhjaline org, kus esinevad joaastangud, kurisud ja allikad. 200 – 250 m... Loe lisaks

Balti klindil on eristatavad neli alaregiooni ehk regionaalset klinti ja neile igaühele omaste iseärasustega. Ölandi klint algab Ölandi saarest umbes 10 km lõuna pool ja kulgeb sealt ligi 150 km ulatuses piki saare läänerannikut, siis... Loe lisaks

Niisiis on Balti klint väga vahelduvailmeline ja vormirohke. Üldse astangulise struktuuri taustal võib siin esile tõsta rida erinevaid astangutüüpe, mida võib nimetada nende tüüpkuju esinemiskoha järgi. Eesti piiresse jääb neid... Loe lisaks

Balti klindile tähenduse otsimist alustame pealkirja sõnapaarist. Balti – see on rahvad ja keelerühm, meri ja maad, kultuurid ja ajalugu, üsna erinevate käsitlustega siinsete rahvaste kõnepruugis. Valdavalt tähistatakse sellega siiski... Loe lisaks

Meriküla ja Narva jõe vahelisele ligikaudu 7 kilomeetri pikkusele ja 2 kilomeetri laiusele alale jääb Eestis harukordne luitestunud rannavallide kompleks. Paralleelselt nüüdisrannaga on siin ligikaudu 70 – 80 rööpselt kulgevat mõne kuni... Loe lisaks

Kõige suurem karstivöönd, mis läbib Jõhvi kõrgustikku, on Ahtme rike laiusega kuni 1,5 km. Vööndi kagupiiril Kalina külas asub Kalina karstiala, samanimelise suure kurisuga, kus kaob maa alla ajutine oja. Kurisu on võetud looduskaitse... Loe lisaks

Uhaku karstiala asub Lüganuse asula lähedal Purtse ja Erra jõe vahel. Viimane on Purtse parempoolne lisajõgi. Loodud on Uhaku maastikukaitseala (33 ha). Karstiala on siin vene tüüpi, kusjuures pinnakatteks on liiv paksusega 0,5 – 2 m, seda... Loe lisaks