04.02.18 toimus Alutaguse Matkaklubi liikmetele jääronimise ning dry-tooling`u õppepäev Toomas Holmbergi juhendamisel. Kui jääronimise peamisteks abivahenditeks ongi matkasaabastele kinnitatavad teravate hammastega kassid ning ronimiskirka, siis dry-tooling`u eripäraks on see, et samu abivahendeid kasutades tuleb ka ronida jää- ja lumevaba kaljuseina. Antud tehnika ongi vajalik just selleks, kus matka või  kaljuronimise marsruudid vahelduvad jäiste ning jäävabade lõikudega, kus ei ole võimalik ning otstarbekas vahepeal kasse saabastelt eemaldada. Dry-tooling`u harjutusväljaks oli meil Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumi torni sein, mida mööda püüdsime kasside ja kirka teravikele sobivaid pragusid-õnarusi otsides endid ülespoole vinnata. Antud meetod on tehniliselt mõnevõrra  keerukam ja suuremat füüsilist pingutust nõudvam kui ronimine ilma jääronimise abivahenditeta, sest sageli ei pruugi kirka-kassi teraviku jaoks sobivat õnarust, kuhu see kindlalt pidama jääks, olla. Sõrmede ja varbaninadega sobiva pidepunkti leidmine on sageli märksa lihtsam.

Järgnevalt suundusime jääd ronima meile juba tuttavasse paika Saka-Ontika pankrannikul Martsas asuvale Kuristiku joale. Olud olid üsna talvised, temperatuur oli tugevas miinuses ning puhus tormimõõtu põhjatuul, mis kippus sõrmede ja varvaste kallale. Jääolud ronimiseks aga seevastu olid päris head ning osalised said korduvalt üles-alla turnida. Kui seina alumises osas oli juhendaja hinnangul tehnikaga enamvähem asjad korras, siis mida ülespoole jõudes, kippus seinalt köide kukkumise hirm võitu saavat ning väikese jalaväristamise tõttu kippus tehnika ikka ja jälle veidi koost lagunema. Aga ega selle jaoks muud rohtu ei olegi kui järjepidevalt harjutada ja küll see tehnika ka tahtmisele järele jõuab.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et oli väga õpetlik ja tore päev ning lubame edaspidi tihemini seinale ronima sattuda.