Jõgi saab alguse Jõhvi kõrgustikult Atsalama küla lähedalt ja suubub Rannapungerjal Peipsi järve. Jõe ülem- ja keskjooksu kuni Tagajõega ühinemiseni tuntakse ka Roostojana, alamjooksu aga Pungerja jõena. Rannapungerja jõe pikkus 52 km, valgala 601 km², tähtsamad lisajõed on: Jõuga peakraav, Milloja kraav, Mäetaguse jõgi (pikkus 25 km, valgala 95 km²), Tagajõgi (pikkus 40 km, valgala 262 km²).
Jõuga peakraavi kaudu juhitakse Rannapungerja jõkke Estonia kaevandusest väljapumbatav vesi, Rannapungerja ülemjooksule jõuab Raudi kanali kaudu osa Viru kaevanduse heitveest ning Väike-Pungerjal ümbruse heinamaad on seetõttu soostanud. Kaevandusest tulevas vees on nii palju hõljuvaid osakesi, et need on jõe põhja tõstnud ja jõgi ajab üle (J. Surva 2004)
Rannapungerja jõe paremal kaldal suudmest mõnisada meetrit ülesvoolu on kaitsealune maa-alune kalmistu, kuhu on maetud 15.-18. sajandil.
Rannapungerja jõele on Tudulinna all rajatud hürdoelektrijaama pais.
Kasutatud viited
Eesti jõed 2001
Related posts: