Jõgi algab Saka külast 6 km idakagu pool ja suubub Soome lahte Toilas.
Pühajõe pikkus 28 km, valgala 196 km2. Tähtsamad lisajõed:Rausvere jõgi, Vasavere jõgi, Mägara oja.
Pühijõgi kuulub Soome lahe vesikonda. Peale lühikese suudme-eelse osa, mis asub Põhja-Eesti rannikumadalikul, paikneb jõgi Kirde-Eesti lavamaa territooriumil. Viimased 4 km voolab Pühajõgi tugevasti loogeldes sügavas, järskude nõlvadega kaunis orus, mis on võetud kaitse alla. Varasematel aastatel oli Pühajõgi väga reostunud, kuna jõkke suunati Jõhvi ja Kukruse reoveed. Enam reovett ei suunata Soome lahte läbi Pühajõe ning setõttu on veehulk oluliselt vähenenud ja vee kvaliteet paranenud.
Jõe alamjooksul olid 19.saj. lõpul sagedad jõeforell ning sügiseti kudemas käivad lõhi ja meriforell, sines ka angerjat. 1980-aastatel oli Pühajõgi tugevasti reostatud, mistõttu lõhi ja meriforell seal enam ei kudenud. Katsepüükidel viies uurimislõigus leiti kokku 9 kalaliiki: jõeforell, haug, särg, viidikas, trulling, luts, ogalik, luukarist, ahven. Jõgi oli eri osades reostatud erineval määral, mis peegeldus ka kalstiku koosseisus ja levikus. Kohati oli reostus tugev ja kalad puudusid. Mõõdukalt reostatud Voka teeristi lähedal olevas lõigus oli kalu keskmisel hulgal ja leiti: haugi, trullingut, luukaritsat ja vähesel arvul lutsu ja ogalikku. Trullingute hulgas leidus rekordiliselt suuri, kuni 165 mm pikkusi isendeid.
Forellijõe tüüpi kuuluv, minevikus lõhe- ja meriforelli kudemisjõena tuntud jahedaveeline Pühajõgi on reostatuse tõttu praeguseks on suure kalandusliku väärtise minetanud, kuid taastub aegamisi.
Kasutatud viited:
Eesti jõed 2001
Related posts: