Poruni jõgi jääb Illuka valla piiresse, Puhatu soostiku idaossa.
Peipsisse ja Narva jõkke suubuvad jõed algavad enamikus Alutaguse suurtest soodest. Neist enamik on aeglase vooluga ja tekitavad tihti üleujutusi.
Poruni jõgi suubub Narva jõkke, kallastel kasvab laialehine põlismets. Jõe pikkus on 10,9 km ning valgala suurus 32,47 km², algus 5,0 km kaugusel Gorodenka peakraavi suudmest. 1967. aastal asutati Poruni (Borovnja) jõe ja ürgmetsa kaitseala, kus kasvavad mitmesaja aasta vanused pärnad.
Poruni (Boroni) jõe varasem nimi Borovnja võib, tõlkes vene keelest, tähendada äke või äkkevagu. Äkkevaost olla arenenud jõesäng. Suure ja sügava vao võis teha võimas põllutööriist, mida pidi käsitlema hiiglaslik põlluharija. Poruni jõe lähiümbrusega on olnud seotud mitmed vägilased. Eeposekangelane Kalevipoeg ning vene vägilased Dobrõnja Nikititš ja Ilja Muromets. Neid legende räägib rahvasuu, eepos seda ei kajasta.
Suurvee aegu käis mööda Poruni jõge palgi ja küttematerjali parvetamine Narva jõele ning edasi Narva. Palgi tegemine oli tasuv teenistus kohalikele talumeestele.
Soostunud Poruni jõe suudmealal olnud Eesti ajal näha jõe põhja kinni jäänud valge laeva vrakki. Marjulised ja jahimehed puhanud sellel jalgu. Mööda Narva jõge olla laevaga veetud põhjasõjapõgenikke Vasknarva suunas. Laev otsinud varju Poruni jõel, kuhu ta jäänudki.
Kasutatud kirjandus:
Illuka radadel, 1998
Väike põlismetsa raamat, 2001
Related posts: