Kiviõli linnast 10 km läände, Uljaste järve ääres asub ümbruse tasandikult reljeefselt esilekerkiv vallseljak ehk oos, mida rahvasuu nimetab Uljaste „mägedeks“.
Geneetiliselt lähtudes algab Uljaste oos ja temaga seostatavad seljakud, kühmud ning kuplid juba 5 km lõuna pool, Pohlaharus. Kuid huvitavama ja markantsema osa moodustab põhjapoole jääv 3,5 km pikkune lõik, mida tuntakse Uljaste oosina. See osa pinnavormist koos Uljaste järvega kogupindalaga 300 ha on võetud looduskaitse alla.
Uljaste järv (rahvakeeli ka Suur Uljaste) asub Uljaste ja Sonda kuplite vahele jäävas nõos. Eestis haruldaste poolhuumustoiteliste järvede hulka kuuluva veekogu pindala on 63 ha, sügavus 5,6 m. Uljaste järve mitmekesine elustik, sealhulgas rikkalik kalariik sai rängalt kannatada 1993. a., mil augustis suri hapnikuvaeguse tõttu massiliselt kalu.
Tõustes Uljaste oosile piki Sonda-Kabala teed, avaneb seljakult ootamatult uhke vaade Uljaste järvele. Nii vasakul (lõunas), kui ka paremal (läänes) ulatub järv kuni metsastunud Uljaste oosi jalamini. Uljaste oos on omamoodi pais suhteliselt kõrge veetasemega järvele, mis tõenäoliselt moodustus jääaja-aegses — või varasemas — kvaternaarisetetega täitumata aluspõhjanõos peale mandriliustiku taandumist. Allikad teispool oosi toituvad osalt järveveest. Järve lõuna- ja läänekallas on soised, kuid tüma maa taga kerkivad peagi moreenkünkad ja lühiseljakud. Kaunis vaade järvele ja järvetagusele oosile avaneb lõunasse jäävalt Linnamäelt. Muistendites jutustatakse järve rändamisest. Kaldal oleval rahnul olevat näha Kalevipoja varbajäljed.
Kasutatud kirjandus:
Looduskaitse teatmik, 1960
Eesti NSV järved ja nende kaitse, 1977
Link: http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/e_alamleht.html?id=40
Related posts: