Ida-Virumaal, Kuremäelt umbes 10km kagu pool, asub Puhatu soostikus hulk järvi; suuremaid on nende seas viis: Puhatu järv, Puhatu Martiska järv, Pahasenja järv, Viinamardi järv ja Korponi järv. Kunagi on see ala olnud hilisglatsiaalse Peipsi võimuses, mille taandumise järel säilinud suuremad veekogud on nüüdisajaks soostunud ja kinni kasvanud. Säilinud on ainult kõnesolevad järved. Neid ümbritseb nii raba kui ka siirdesood, paiguti ka metsatukki.
Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
Suurim Puhatu järvede seas, ta absoluutne kõrgus on 36,7 m, pindala 20,9 ha ja sügavus keskosas kuni 3,6m. Väljavool toimub kraavi kaudu Korponi järve ja sealt edasi Martiska järve, kust vesi voolab Poruni ja Gorodenka jõe kaudu Narva jõkke. Järve ümbritsevad lageraba ja rabamännik, idakalda keskosas kasvab soine kaasik. Kaldad on turbased, järsult vette laskuvad, põhja katab mudakiht.
Kuigi järv toitub ilmselt sademete veest, võib esineda ka põhjavee juurdevool. Vesi on kollakas pruun ja vähe läbipaistev, kuid hästi segunev ja soojenev.
Kaldaveetaimedest oli kõige rohkem pilliroogu, pisut ka järvkaislat, tarna ja konnaosja. Ainsaks veesiseseks taimeks on pikk penikeel.
Suviti toimub väga tugev sinivetikate õitsemine. Puhatu järves esinevate kalaliikide arv on rabajärve kohta erakordselt suur. Leida võib ahvenat, särge, haugi, koger ja kiiska, mõnedel andmetel isegi lutsu.
Ehkki Puhatu järv paikneb rabas, kuulub ta kihistumata pehmeveeliste segatoiteliste järvede hulka.
Kasutatud kirjandus:
Eesti NSV järved ja nende kaitse 1977
Loodusmälestised 13, 2004
Related posts: