Kiviõli linnast 10 km läände, Uljaste järve ääres asub ümbruse tasandikult reljeefselt esilekerkiv vallseljak ehk oos, mida rahvasuu nimetab Uljaste „mägedeks“. Geneetiliselt lähtudes algab Uljaste oos ja temaga seostatavad seljakud,... Loe lisaks
Tudu järv
Lääne-Virumaal, Tudust 4,5km lääneedela pool, Järvesoo rabas asuv järv, mille absoluutne kõrgus on 80,2 m, suurus 25,7 ha ja sügavus 5m. Kuulub huumustoiteliste järvede valdkonda ja on ilmselt tekkinud Balti jääpaisjärve Peipsi... Loe lisaks
Puhatu järved
Ida-Virumaal, Kuremäelt umbes 10km kagu pool, asub Puhatu soostikus hulk järvi; suuremaid on nende seas viis: Puhatu järv, Puhatu Martiska järv, Pahasenja järv, Viinamardi järv ja Korponi järv. Kunagi on see ala olnud hilisglatsiaalse... Loe lisaks
Peipsi (Peipsi-Pihkva) järv
Peipsi on oma 3555km² suuruse pindalaga, Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5 kohal. Järve kogupikkus on 143 km, laius 48,8 km, maht 25,07 km³. Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne (pindala 2611 km², suurim sügavus 12,9... Loe lisaks
Kõnnu järved
Ida-Virumaal, Kuremäelt umbes 5 km edela pool, asuvad Iisaku-Illuka oosistikku kuuluva Kõnnu vallseljaku kaguküljel on kaks järve- Ümmargune järv ja Pikkjärv. Nii ühe kui ka teise nõgu on arvatavasti termokarstilise tekkega. Mõlemad on... Loe lisaks
Jõuga järved – Pesujärv, Jõuga Linajärv, Jõuga Liivjärv
Tartu - Jõhvi maanteel, ~3 km peale Iisaku, Jõuga ristmikult 1,5 km Illuka (Raudi) pool, viimase maja taga vasakul näete Eesti suurimat kääbastikku (ca 260 tk, lisaks 4 kiviringidega ümbritsetud zalnikut), kuhu on maetud siin 12.–14. saj... Loe lisaks