Rannu (Kestla) raba, kohalikus kõnepruugis Rannu soo, asub Ida-Virumaal Aseri vallas, mõne kilomeetri kaugusel Soome lahest ja kuni 55 m kõrgusel merepinnast. Sellest põhja jäävad Tallinna–Narva maantee ja Aseri asula. Keset kultuurmaastikku asuvat raba piiravad Rannu, Kõrtsialuse, Ridaküla, Kõrkküla, Kestla ja Abaja küla, ida pool algab Ida-Virumaa põhjaosa trööstitu tööstusmaastik.
Aseri vallas on metsa vähem kui riigis keskmiselt. Rannu soo on valla suurim metsaala.
Rannu raba on tekkinud madalaveelise järve soostumisel. Raba võib olla kuni 6000 aastat vana. Turbakiht ulatub 5–6 meetrini. Raba äärealad on kuivendatud heina- ja karjamaadeks. Keset raba asub 42 hektari suurune kinnikasvanud freesturbaväli. Rannu on valdavalt männi-puisraba, kohati on lageraba ja älveid, ääri palistab siirdesoo.
Seni on rabas avastatud kümmekond LK III kategoori ja üks LK II kategooria taimeliik. Raba külastanud Eesti Orhideekaitse Klubi esindajate Tiiu Kulli ja Rainer Kurbeli sõnul on tegemist erilise sooga, mis torkab silma lisaks paljude kaitsealuste liikide väga arvukale esinemisele ka taimestiku mikromosaiiksuse poolest.
Eesti märgalade inventeerimise 1997 aruande järgi on Rannu (Kestla) raba lääneosa väärtuslik floora mitmekesisuse tõttu ning samuti kui ümbruskonna veerežiimi kontrolliv ala ja marja-ala. Raamatus käsitletakse Rannu sood kui inimtegevusest vähemõjutatud ja taastumisvõimelist ala.
1982. a. uurimistööde tulemusena selgus, et suure tehiskoormusega Purtse jõe valglas tuleks igati vältida metsade ja soode kuivendamist, mis vähendab veelgi puhta vee varude taastumist. Äärmiselt vajalikuks loeti kompenseerivate loodusmaastike säilitamist ja seda eriti kohalike veeressursside formeerumise piirkonnas. Ida-Virumaale oluline kompenseerivate ja puhta vee varusid taastavate loodusmaastike säilitamine. Üheks võimaluseks oleks jätta Rannu (Kestla) soo looduslikuks veesäilitusalaks.
2002.a. augustis keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud Rannu raba NATURA 2000 inventuuri hinnangul sobib kaitsealaks terve soo ning lisaks sellega piirnevad puisniidud.
09.04.03 algatas Vabariigi Valitsus Rannu raba kaitse alla võtmise.
Raba kaitseks moodustati kohaliku rahva eestvedamisel Rannu Soo Kaitse Seltsing (RSKS), mille juhiks on Ahto Kaasik Aserist.
Rannu (Kestla) rabas ja sellega vahetult piirnevas metsas elutsevad püsivalt järgmised ulukid: põder, metskits, rebane, halljänes, kährikkoer, orav, nirk, tuhkur, nugis ja kobras. Sagedased külalised rabas on karu ja hunt; küllaltki sageli on täheldatud ka ilvest. Meriküla oja ülemjooksul on märgatud euroopa naaritsa või mingi (liik vajab täpsustamist) elutegevuse jälgi.
Suurematest lindudest pesitsevad alal metsis, teder, põldpüü, kassikakk, kodukakk, kanakull, loorkull ja sookurg. Toiduotsingutel on siin küllalt sagedased külalised kaljukotkas ja hallhaigur. Rännetel peatuvad rabalagendikel hallhane, rabahane, suure laukhane jt. parved
Rannu Soo Kaitse Seltsinguga saab ühendust aadressil: ahto.kaasik@maavald.ee
Related posts: