Puhatu soostik (57 000 ha) paikneb Illuka vallas jääjärvede ja Suur-Peipsi setetega kaetud ulatuslikus nõos. Puhatu looduskaitseala (12 320 ha) südamiku moodustab Puhatu lagesoo. Eesti suurim soostik ulatus Peipsi põhjakaldalt Agusalu soodest üle Oru sooni Auvere – Narva joonel ja on tekkinud seljakutevaheliste järvealade ja mineraalmaa soostumisel. Selles piirkonnas leidub veel soid, mis on praegusajal laialdaselt üle minemas rabafaasi ning mille rabaservadel on seetõttu rabanõlv veel välja kujunemata. Soouurijad on veendunud, et Puhatus on säilinud viimased suuremad siirdesooalad Eestis.
Puhatu soostikku moodustavate soolaamade arv ulatub sajani, ajalooliselt väljakujunenud soode nimesid on ca 30. Soostiku põhjaosale on iseloomulikud suuremad rabamassiivid, lõunaosa on liigendatud liivaste kriivadega, mille vahel on rabad ja siirdesood. Soostiku piires asuvast 238 mineraalmaasaarest paikneb üle 80 soostiku lääneosas oosidega liigestatud alal ning ligi 100 lõunasse jäävas rabastunud luitestiku piirkonnas. Kriivad on kunagiste mandrijää sulamisvete poolt kuhjatud vallid. Nende orienteeritus osutab vee liikumissuunale. Lääne-ida suunalised kriivad on valdavalt kaetud korduvalt põlenud nõmme- ja palumetsadega ning nende vahel asetsevad märjad rabaribad.
Siirdesoo-sega lasunditüüp on esindatud Eestis kõikjal 50-300 ha suuruste aladena. Puhatus paikneb see lasund eelkõige raba-segalasundi piiril. Siirdesoo segalasundi tüsedus on valdavalt üle 3m, metsalasundi tüsedus Puhatus soostikus koguni 4 m.
Puhatu soostik toitub sademetest ja põhjaveest. Eesvooluks on Narva jõgi ja Peipsi järv. Mustaladva soo metsaoja suundub otse itta. Suuet ojal ei ole, kaitseala põhjapiiri lähedal soo keskosas valgub vesi kindlast sängist laialdastele märealadele. Peaaegu sama kaugele ulatuvad ka põlevkivikaevanduse eelkuivenduskraavid. Kaevandustest vee väljapumpamine moodustab omalaadse tõkke: veepais takistab soostiku vete kiiret äravoolu. Kohati leiab soostiku sellest osast raskestiületatavaid õõtsiksoid. Soostiku läänepiiril looklev Puhatu järve suubuv Puhatu oja kogub vett põhiliselt rabamassiivi läänepoolsetel aladelt. Ülemjooksul valgub oja kuni 100 m laiustel märja metsaga kaetud alal kitsaste mätastevaheliste niredena. Soostiku keskmes asuvad järved. Puhatu järv on suurim soostiku järvedest. Temast põhjasuunas paiknevad Viinamardi ja Pahasenja järved, lõunas on Puhatu järv kanali kaudu ühendatud Martiska järvega. Nende järvede ja kanali kaldal lookleb ka enam või vähem sissetallatud jalgrada. Soostiku lõunaosas, väikese Agusalu küla lähedal on Agusalu järved. Ligipääs järvedele on üsna keeruline. Lisaks järvi ümbritsevale õõtsikule on koprad asustanud iga võimaliku kraavi ja oja ning muutnud oma paisudega niigi märjad alad suisa vesiseks.
Puhatu turbarabast idas on Puhatu oja sängi õgvendatud. Veel mõned kilomeetrid sooservas voolamist ning juba kutsutaksegi metsadesse sukelduvat veesoont Poruni jõeks. Poruni kallastel on juba 1967. a. alates olnud põlismetsa kaitseala, siinsetes metsades on ka ainukesed kaitsealuse ida-võsalille leiukohad.
Alutaguse suured siirdesood on linnurikkamad kui rabad, kuid linnud pole levinud siin ühtlaselt. Enamasti on asustus koondunud soode servaaladele. Õõtsuva pinnaga Puhatu siirdesoo, mis on väga raskesti ligipääsetav, oli varemalt kujunenud omamoodi lindude reservaadiks, kus asustus püsis kõrge – 1956. aastal umbes 10 paari haudelinde 1 km² kohta, värvulisi arvestamata. Praeguseks on see huvitav siirdesoo Narva veehoidla mõjul muutunud lindudele liiga märjaks ja sealne asustus on tunduvalt vähenenud. Praegusel aja pesitsevad siinsetel aladel merikotkas, kaljukotkas ja rabapüü (50% Eesti asurkonnast). II kategooria liikidest pesitseb alal järvekaur, laululuik, väikepistrik, metsis, kassikakk jt (vähemalt 12 liiki). Puhatu soostik toimib loomade liikumise sillana Alutaguse metsamassiivi ja Ingerimaa lõunaosa looduskompleksi vahel. Teadaolevalt on siinsel kaitsealal I kategooria kaitstavate loomaliikide osakaal suurem kui mujal Eestis (60 % kõigist liikidest). Ulatuslikud raba- ja metsaalad on sobivaks elupaigaks paljude teiste loomade kõrval ka kolmele suurkiskjale — hundile, karule ja ilvesele —, aga samuti siinse põlislooduse sümbolitele — kotkastele.
Ehkki alates 1999. a. suvest koos Poruni ürgmetsaga looduskaitse alla võetud Puhatu sooala on Eesti ürgsemaid loodusmaastikke, ei lase inimese lähedus end ka siin märkamata jätta. Soosaartel ja ka ümber soo laiuvates metsades näeb sissevarisenud II Maailmasõja aegseid kaevikuid.
Kasutatud viited:
Eesti sood 1977
Related posts: