Kalina raba asub paari kilomeetri kaugusel Kalina külast, Mäetaguse vallas. Soo idaservas on Kalina umbjärv (4 ha). Raba keskel on vallseljak.
Kalina raba normaalareng on tänu inimtegevusele pöördunud. Kalina rabaalusesse pinnase jõudis Viru kaevandus seitsmekümnendatel aastatel ning kaevandas alt tühjaks. Kui varem oli Kalina raba tüüpiline puudeta laugastega lageraba, siis praegu on see rikutud ning seal kasvab ligi kahe meetri kõrgune tihe männik. Pärast kaevandamist kuivasid rabas ka laukad ja järv, milles veetase hiljem siiski taastus. Samuti rikkus ligemale kolmekümne aasta tagune Kalina raba all kaevandamine piirkonna põhjavee režiimi, mille tagajärjel jäid veetuks Mäetaguse mõisa lähedal voolanud allikad ning kuivasid ka mõisapargi veetiigid. Enne kaevandusi oli Mäetagusel suurvee ja lausvihmade ajal probleemiks, et vesi ei tahtnud maa sisse ära minna – Kalina soost tuli seda palju vett peale. Viru kaevandus on nüüdseks soo kuivaks tõmmanud.
VKG Aidu Oili planeerib laiendada kaevandust, kuid nüüd võivad löögi alla sattuda nii Muraka looduskaitseala kui ka loodav Selisoo kaitseala. Praegu jäävad ligi 5500 hektari suurusesse Seli uuringuvälja aktiivsed põlevkivivarud, mida tohib kaevandada. Siiamaani pole looduskaitsjatel ega põlevkivikaevandajatel kindlaid andmeid selle kohta, mis pärast kaevandamist looduses toimuma hakkab (Ulvar Käärt 2005).
Kalina rabas olev liivaseljandik kannab Kalina linnamäe nime. Arvatakse, et seal võis olla kindlustatud pelgupaik. Linnamäe võimalikkust toetavad Kalina turbaraba tee äärde jääv kaitsealune Kalina ohvritamm ja kivikangrud. Looduslikud eeldused järskude nõlvade ja vallitaoliste moodustiste näol olid kaitseks kohased. Kalina linnamäe kohta on rahva seas mitmeid pärimusi. Näiteks räägitakse, et sõdade ajal jahvatatud seal kahe kivi vahel vilja. Mäel olnud pelgukoobastest leitud kangaspuud. Veel teatakse, et Kalina lähedal asunud klooster, mille asukohalt leitud raha ja rauatükke. Kloostrile viitavad ka lähedane Kolustri mägi ja Paatermägi soos.
Kivikangrud Kalina külas, mille peal aga nüüd suur Hiiemets on. Vist on see ka ohverdamise- ja palvetamise-hiiekohaks pruugitud, et praegust metsa Hiiemetsaks kutsutakse. (Jung III: 135 Jõh 4 < A. Karlep Pagarist)
Related posts: