Agusalu soostik paikneb Eesti suurima Puhatu soostiku (570 km2) edelaosas ning on osa Puhatu soostikust.
Agusalu soostik tekkis Ürg-Peipsi järve luidetevaheliste järvealade ning osaliselt ka mineraalmaa soostumisel. Säilinud on ka mõned jäänukjärved. Siin on valdavad rabad ja siirdesood, kuid ei puudu ka madalsood. Rabarind on veel väljakujunemata, samuti puuduvad laukad. Kuivsaare raba vastab suuresti nõmmraba kriteeriumitele. Sood vahelduvad siin kirde-edelasuunaliste liivseljandikega nn. kriivadega. Soosaared ja seljandikud ilmestavad seda omanäolist soomaastikku. Kriivad on kuni 15 m kõrged ja kuni 3,5 km pikad. Soostiku lääneosas on need kitsad palu- ja nõmmemännikutega kaetud liivaseljandikud. Idaossa jäävad suuremad soosaared, millest Tuusna oli veel 1960. aastal asustatud. Mitmed väiksemad soosaared nagu Kasniku, Heinsoo ja Kuivasaare on kaetud põlis- ja loodusmetsadega. Kriivade vaheline üleminek rabadeks on tavaliselt järsk, vaid kitsas kaskedest ja pajudest vöönd lahutab neid. Vahepealseid väikerabasid piiravad sageli siirdesoolised alad või raskesti läbitavad väga märjad ubalehe-villpea õõtsiksood.
Taimestiku liigirikkus sõltub otseselt soostumise astmest. Nii on madalsoo tänu toitaineterikkusele liigirikas ja lopsakas. Madalsoo on tihti mätlik, kui nendele asuvad rabakooslused, siis on kujunemas juba siirdesoo. Soomaastiku teevad vaheldusrikkaks neid ümbritsevad metsad.
Loomastik on Agusalu soostikus suhteliselt arvukas ja liigirikas, kuid mida kaugemale soo enda arengus jõuab, seda vaesemaks ta jääb. Suurematest loomadest elavad siin metssead ja lageraba külastavad põdrad. Metsades liiguvad rebased, karud ja viimastel aastatel kogu Eestis arvukaks muutunud ilvesed.
Linnustiku koosseis sõltub palju naaberkooslustest. Esineb metsist, sookurge, tetre, metskiuru, metsvinti. Lagedamatelt aladelt leiame tikutaja, kiivitaja, sookiuru ja päris lagerabas elab rabapüü, põldpüü, väikekoovitaja, mudatilder ja hallõgija. Rabasaarel elab kaljukotkas ja pesapaiga on siinsetes metsades endale leidnud merikotkas.
Kriiva on sooseljandikke märkiv sõna, mis esineb tõesti peamiselt
Ida-Virumaal, eriti Iisaku ja Tudulinna kandis. Vastavaid kohanimesid, nt
Pikk kriiva, Tinasinakünka kriiva on Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis registreeritud palju. Sõna on laenatud vene keelest: griva on “Vene-eesti sõnaraamatu” kohaselt mh mäehari, künnis (pikk lamedanõlvaline kõrgendik) ja leetseljak.
Kasutatud viited:
Eesti sood 1988
No related posts.