Põhja-Eesti rannikumadalik võtab enda alla Ida-Virumaa põhjapoolseima kitsa maariba mere ja Põhja-Eesti paekalda ehk Balti klindi vahel. Rannajoon on võrdlemisi sirge, erandiks on vaid sujuva looke tegev Narva laht. Rannikumadalikku lõunast ääristav Balti klint on Eesti üks suurejoonelisemaid looduslikke vaatamisväärsusi. Põhja-Eesti rannikumadalik on meretasemest kõrgemale ulatuv Soome lahe nõo osa. Seda on vorminud kunagiste suurte jõgede ja mandriliustike kulutus ning hilisem mere tegevus. Aseri ja Purtse vahemikus ning paiguti veel ka ida pool on paekalda jalami liivakivisse ja savisse kulutatud terrassid ja astangud, mis jaotavad klindi kaheks osaks: alumiseks liivakivi- ja ülemiseks lubjakiviastanguks. Terrassi ja alumist astangut loetakse rannikumadaliku koosseisu. Teistest pinnavormidest on silmapaistvamaks Purtse pangalahes asuv saarmägi – Purtse Hiiemägi. Mummassaare ja Udria (Utria) kohal ilmestavad rannikumadalikku suured kivikülvid. Merikülast Narva-Jõesuuni valdab aga ida suunas laienev liivarand, mida liigestavad arvukad rannavallid ning neid katvad luited.
Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest.
Vetevõrgu moodustavad Soome lahte suubuvate jõgede ja ojade suudmed. Neist suuremad on Pada jõgi, Purtse jõgi, Pühajõgi, Sõtke jõgi ja Narva jõgi. Sõtke jõe alamjooks on Sillamäe linnas paisutatud veehoidlaks.
Rannikumadaliku meresetetele on kujunenud väheproduktiivsed liiv- või rähkmullad, millel levivad üldiselt liigivaesed taimekooslused – peamiselt rannaniidud, liivikute taimkond või nõmme- ja palumetsad. Ala suurim soo – Leekova Narva-Jõesuust lõunas – on kuivenduse tagajärjel lakanud olemast. Klibustel rannaniitudel kasvab aga haruldasi taimi, sh Eesti Punase Raamatu liik – rand-seahernes (Lathyrus maritimus). Väga omapärane on klindi rusukaldel kasvav pärnadest, saartest, pihlakatest jt lehtpuudest koosnev mets, mille lopsakas ja liigirikkas alustaimestikus leidub ka Kesk-Euroopa mäestike pöögimetsadele omast taime – mets-kuukressi (Lunaria rediviva).
Põhja-Eesti rannikumadalik on väga hõreda asustusega, mis osalt tuleneb ala mõõtmetest ja kujust, ent osalt ka maaharimiseks sobimatutest muldadest. Siin paikneb hajusalt vanu kalurikülasid, kus varematel aegadel edendati ülemerenaabritega nn “sõbrakaubandust”. Suuremateks asulateks on Aseri, Sillamäe linna klindialune osa ning Narva-Jõesuu. Kui kaks esimest on tööstuskeskused, siis viimane on 19. sajandi lõpust olnud tuntud puhkeasula.
Kasutatud viiteid:
Looduskaitseteatmik 1960; 1976
Eesti Loodus
Eesti Ürglooduse raamat
Related posts: