Kiviõli linnast 10 km läände, Uljaste järve ääres asub ümbruse tasandikult reljeefselt esilekerkiv vallseljak ehk oos, mida rahvasuu nimetab Uljaste „mägedeks“. Geneetiliselt lähtudes algab Uljaste oos ja temaga seostatavad seljakud, kühmud ning kuplid juba 5 km lõuna pool, Pohlaharus. Kuid huvitavama ja markantsema osa moodustab põhjapoole jääv 3,5 km pikkune lõik, mida tuntakse Uljaste oosina. See osa pinnavormist koos Uljaste järvega kogupindalaga 300 ha on võetud looduskaitse alla.
Üldiselt võib Uljaste oosi iseloomustada järgmiselt. Tegemist on 300 m laiuse ja paarikümne meetri kõrguse lavaja reljeefivormiga. Uljaste järve idakaldal aheneb ta märgatavalt, ent järvest põhja poole jätkudes muutub taas laiaks sopiliste piirjoontega lavaks, mis on jälgitav veel kahe kilomeetri ulatuses Pada-Sonda maanteeni, kus ta järsku lõpeb.
Raudtee ja Uljaste järve vahelise osa, Vabatküla mäe looduslik ilme on asustamise ja kruusavõtmise tagajärjel tugevasti kannatanud. Kui sellelegi vaatamata võib siin kohata huvitavaid reljeefimoodustusi, nagu näiteks Vabatküla kohal sügavat (12 m) lehtrjat lohku, mis on tekkinud tõenäoliselt maha maetud jääpanga kohale. Oosi kõrgus on siin ida poole jääva tasandiku suhtes 22 m, Uljaste järvepinna suhtes aga 18,5 m. oosi kitsa osa kohal on idapoolne tasandik veelgi madalam – 5 m alla järvepinna. Vaatamata sellele et oos koosneb siinkohal valdavalt peenest kruusast, moodustab ta siiski hea tammi järvele; isegi allikaid ei leidu oosi nõlvadel.
Uljaste oos ja järv on küll looduskaitse all, kuid lähedal asuva põlevkivitööstuse mõju ja järve ääres puhkavate inimeste loodushoiuvajadust eirava käitumise tõttu ei ole tegelik looduskaitse käivitunud.
Kasutatud kirjandus:
Looduskaitse teatmik, 1960
Link: http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/e_alamleht.html?id=40
Related posts: