Mäetaguse vallas, sama nimelisest külast kuni 9 km edela ja 2 km kirde pool paikneb Jõhvi kõrgendiku lõunanõlva kõige tähelepanuväärsem veeristikkruusast koosnev seljandik, mis on tuntud Mäetaguse oosina. Selle suhteline kõrgus on 15 m ja absoluutkõrgus 72,4 m. Oos on osaliselt põllustatud ja looduses hästi jälgitav. Oosi kirde nõlval avanevad Mäetaguse Pargiallikad. Karstiallikad on ka oosi loodenõlval. Oos on kujunenud arvatavasti liustiku avalõhes. Oosist läänes on looduskaitse all olev Muraka raba, idas Seli soo kaitseala. Oosi lõuna- ja põhjaots on kruusakarjääridega rikutud, lõunaosa paikneb Metsküla savileiukohas. 1908. aastal leiti Mäetaguse küla Kubja talu põllult viieteistkümnest pronkskausist, hõberahadest ja –kangidest, käe- ja kaelavõrudest ning muudest ehetest XIII – WIV sajandist pärinev suur peitleid. Kolostri ja Paatermäe nimi viitavad siin kunagise kloostri olemasolule, kuid kindlaid tõendeid selle kohta ei ole.
Oosi idanõlval on Euroopa üks kõige populaarsemaid tammikuid, looduskaitse all olev Mäetaguse tammik ja kultusekivid. Siia on loodud Mäetaguse tammiku maastikukaitseala (53 ha).
Loodusmälestised 13
TTÜ Geoloogia Instituut
2004
No related posts.