Kuremäge on peetud surveliseks otsamoreeniks, kuid õigem on teda lugeda kirdest edelasse liikunud jääkeele poolt voolitud vooreks, millele viitab moreenis olevate piklike veeriste orientatsioon nii Kuremäes endas kui ka selle lähikonnas. Kuremäest põhjaloodes on kolm väikest 5-8 m kõrgust voorekest: Nõmme, Raasiku ja Katermu. Kogu pinnavormide kompleks asub aluspõhjalisel kõrgendikul, mis pidurdas liustiku liikumist ja põhjustas surverikkeid. Nii Kuremägi kui ka väiksemad voored koosnevad valdavalt vähemümardunud jämedapurrulisest hallist moreenist, kuid leidub ka tsementeerunud liustikujõetekkelist kruusveeristikku ja liiva. Soompea karjääris on selle alt leitud ka vanemat, eelviimasest jääajast pärinevat moreeni.
Kuremägi on Kirde-Eesti looduse kirkamaid ehteid, mida kaunistab 1892. aastal avatud ja peamiselt ülemöödunud sajandi lõppkümnendil ja eelmise sajandi algaastail ehitatud Pühtitsa Jumalaema Uinumise (Uspenski) Nunnakloostri kompleks. Historistlik kloostriansambel asub 92 m kõrgusel voorjal künnisel, mille suhteline kõrgus on 40 m. Kuremägi seostub eestlaste rahvausundiga (püha hiis ja ohvriallikas) ja Kalevipoja-muistenditega. Mõne teate järgi olevat Kalevipoeg siia magama heitnud ja kuna ümbrus olnud liialt tasane, kaevanud ta Kuremäe endale padjaks. Teise muistendi kohaselt kaevanud Kalevipoeg Konsu järve endale kaevuks ja väljavisatud mullast kuhjunud kolme kilomeetri kaugusele Kuremägi.
Eestlaste püha hiiest olevat säilinud ainult praeguseks kuivanud „tuhandeaastane” tamm. Kui Kalevipoeg selle tamme all puhanud, lõiganud vaenlased just siin maha tema jõudu kandvad juuksed ja raiunud otsast jalad. Haavatud vägilane ajanud vaenlasi veel kuus kilomeetrit põlvili taga, kuni Kivinõmme metsa vahel vägilase jõud üles ütles ja ta hinge heitis.
Kasutatud kirjandus:
Looduskaitseteatmik 1960; 1976
Loodusmälestised 13; 2004
No related posts.