Niisiis on Balti klint väga vahelduvailmeline ja vormirohke. Üldse astangulise struktuuri taustal võib siin esile tõsta rida erinevaid astangutüüpe, mida võib nimetada nende tüüpkuju esinemiskoha järgi. Eesti piiresse jääb neid ühtekokku 14, Ida-Virumaale 3.
1. Kunda tüüpi astanguvööndile on iseloomulik kõrge (50 m ümp) ja merekauge (1-10 km) platoo olemasolu, mille ette jääb osaliselt mattunud kaheastmeline astanguvöönd. Ordiviitsiumi ja Kambriumi astangut eraldab siin kuni 1-5 km laiune terrass. Kunda tüübil on sarnaseid jooni Suurupi kui Valkla tüübiga, kuid erinevalt Suurupi tüübist on Kambriumi astang siin tunduvalt kõrgem (30-35 m). Valkla tüübist eristab seda aga kõrgem ja laiem Kambriumi terrass. Kunda astangul lõikuvad Kambriumi terrassi sagedasti lühikesed ja sügavad sälkorud.
2. Ontika tüüpi astang on nii Põhja-Eesti pankranniku kui Balti klindi kõrgiemaks (30-55 m) paljanduvaks astanguks. Astangu ülaosaks on Kesk-Ordoviitsiumi lubjakividest ja nende alustest Alam-Ordiviitsiumi liivakividest 10 – 20m kõrgune vertikaalne sein. Allapoole jääv järsak 10 – 20m, milles paljandub Kambriumi liivakivi, on samuti kaldega üle 45º ja see eendub eelmisest kohati kitsa, mõne kuni kümnekonna meetri laiuse terrassina. Astangu alaosa 10 – 20m moodustab Kambriumi sinisavi lihkeplokkidest koosneva laugema (10-30º) mõnekümne kuni paarisaja meetri laiuse jalami, mis on ühtlasi ka tüüpilise laialehelise pangametsa levialaks. Ontika tüüpi astang on valdavaks Kalvi ja Sillamäe vahemiku enam kui 50 kilomeetril.
3. Vaivara tüübi puhul on tegu keeruka kujunemislooga klindiastanguga ja seda iseloomustab eeskätt katva paelasundi tihe lõhelisus. Kui tavaliselt on paelasundis üks diaklasslõhe või mõne meetri kohta, siis tihelõhelisuse esinemise korral on neid kümme ja enamgi ühel meetril. Nii nende lõhede kui ka siinse pangatüübi kujunemisel on olnud tegevad nii maakoore tektoonilised tõusu- ja vajumisliikumised, mandriliustike surve kui ka Kambriumi savide ebaühtlane voolamine (diapiiristumine) viimaste surve all. Seda tüüpi astangu tüüpalakson enam kui kolme kilomeetri pikkune ja kuni 50m normaalasendist kõrgemale tõstetud hiidpangasteahelik – Vaivara Sinimäed.
Kasutatud kirjandus:
Balti klint loodusmälestisena; 2003; Kalle Suuroja; Eesti Geoloogiakeskus
Related posts:
