Balti klindil on eristatavad neli alaregiooni ehk regionaalset klinti ja neile igaühele omaste iseärasustega.
Ölandi klint algab Ölandi saarest umbes 10 km lõuna pool ja kulgeb sealt ligi 150 km ulatuses piki saare läänerannikut, siis saare põhjatipus, Öland Norra Uddeni lähistel uuesti Läänemere voogudesse kaduda. Ölandi klindil on eristatud veel kuus väiksemat erinäolist klindilõiku.
Läänemere klint on ligi 500 kilomeetrine osa Balti klindist, mis kulgeb Läänemere põhjas Ölandi Põhjaneeme (Öland Norra Uddeni) ja Osmussaare vahemikus. Mere sügavus klindiplatoo kohal on valdavalt 20 – 50 meetrit ja see suureneb Läänemere keskosas kuni 160 meetrini. Võrreldes mererannas nähtavate kulunemisjärgus astangutega on merealused järsakud laugemad a ka mõnevõrra sügavamalt mattunud. Läänemere klindil on eristatud seitse iseseisvamat struktuurset üksust ehk klindilõiku.
Põhja – Eesti klint ehk pankranniku nime kannab Balti klint Osmussaare ja Narva vahel (linnulennult ligi 300, astangujoont pidi umbes 450 km). Osmussaare ja Pakri poolsaare vahelise ala ligi 50 kilomeetril ilmutav kõrgenev klint end vaid neljal saarel: Osmussaarel, Kassaril, Suur- ja Väike Pakril. Pakri poolsaare ja Narva vahemikul pakub Põhja-Eesti klint välja kogu oma suuruse ja võimsuse, ilu ja võlu. Kui 1700 km pikkusel Balti klindi astangujoonel on otseselt paljanduvaid astanguid vaid ligi 280 km, siis umbes 240 km sellest langeb Põhja-Eesti klindi arvele. Klindivööndi laius suureneb 3 – 5 kilomeetrilt lääneosas kuni 40 kilomeetrini idas. Laiuse järsk suurenemine toimub Lahemaa kohal.
Ingri klint – see on Narva jõest Laadoga järve suubuva Sjassi jõeni ulatuv enam kui 200 km pikkune osa Balti klindist. Siin klindiastang lamendub ja on enamasti mattunud Kvaternaari setete alla. Aluspõhja kivimite paljandeid Ingeri klindiplatoosse ja selle terrassidesse sügavalt lõikunud jõgede orgudes.
Kasutatud kirjandus:
Balti klint loodusmälestisena; 2003; Kalle Suuroja; Eesti Geoloogiakeskus
Related posts:
