Aluoja joaastangud asuvad Toila vallas Pühajõe külas, läänest Pühajõe orgu suubuval Mägara ojal. Aluoja (Mägara oja, Härjaoja või Sepaoja) on ainulaadne paepõhjaline org, kus esinevad joaastangud, kurisud ja allikad. 200 – 250 m... Loe lisaks
Balti klindil on eristatavad neli alaregiooni ehk regionaalset klinti ja neile igaühele omaste iseärasustega. Ölandi klint algab Ölandi saarest umbes 10 km lõuna pool ja kulgeb sealt ligi 150 km ulatuses piki saare läänerannikut, siis... Loe lisaks
Niisiis on Balti klint väga vahelduvailmeline ja vormirohke. Üldse astangulise struktuuri taustal võib siin esile tõsta rida erinevaid astangutüüpe, mida võib nimetada nende tüüpkuju esinemiskoha järgi. Eesti piiresse jääb neid... Loe lisaks
Balti klindile tähenduse otsimist alustame pealkirja sõnapaarist. Balti – see on rahvad ja keelerühm, meri ja maad, kultuurid ja ajalugu, üsna erinevate käsitlustega siinsete rahvaste kõnepruugis. Valdavalt tähistatakse sellega siiski... Loe lisaks
Meriküla ja Narva jõe vahelisele ligikaudu 7 kilomeetri pikkusele ja 2 kilomeetri laiusele alale jääb Eestis harukordne luitestunud rannavallide kompleks. Paralleelselt nüüdisrannaga on siin ligikaudu 70 – 80 rööpselt kulgevat mõne kuni... Loe lisaks
Kõige suurem karstivöönd, mis läbib Jõhvi kõrgustikku, on Ahtme rike laiusega kuni 1,5 km. Vööndi kagupiiril Kalina külas asub Kalina karstiala, samanimelise suure kurisuga, kus kaob maa alla ajutine oja. Kurisu on võetud looduskaitse... Loe lisaks
Uhaku karstiala asub Lüganuse asula lähedal Purtse ja Erra jõe vahel. Viimane on Purtse parempoolne lisajõgi. Loodud on Uhaku maastikukaitseala (33 ha). Karstiala on siin vene tüüpi, kusjuures pinnakatteks on liiv paksusega 0,5 – 2 m, seda... Loe lisaks
Kõrtsialuse juga asub Aseri vallas, Kõrtsialuse külas (rahvasuus nimetatud ka Punaseks külaks ja Räbalakülaks). Juga algab kohast, kus Kestla soo rohketest kraavidest toituv 5 km pikkune ja 27 km² valgalaga Meriküla oja laskub Rannu –... Loe lisaks
Tallinn-Narva maanteele jääb kaunis Padaorg. Padaorus, Lääne-Virumaal asuv juga on nime saanud muidugi tema poolt tekitatava iseäraliku heli (kohina) järgi. Juga on tekkinud kohas, kus Põhja-Eesti paeplatoolt alguse saav, umbes 12 km²... Loe lisaks
Jõgi saab alguse Jõhvi kõrgustikult Atsalama küla lähedalt ja suubub Rannapungerjal Peipsi järve. Jõe ülem- ja keskjooksu kuni Tagajõega ühinemiseni tuntakse ka Roostojana, alamjooksu aga Pungerja jõena. Rannapungerja jõe pikkus 52 km,... Loe lisaks
Jõgi algab Saka külast 6 km idakagu pool ja suubub Soome lahte Toilas. Pühajõe pikkus 28 km, valgala 196 km2. Tähtsamad lisajõed:Rausvere jõgi, Vasavere jõgi, Mägara oja. Pühijõgi kuulub Soome lahe vesikonda. Peale lühikese... Loe lisaks
Looduslikult kaunis jõgi algab Punasoo idaservast ning suubub Soome lahte. Ida-Eesti vesikonda kuuluva Purtse jõe pikkus on 51 km. Valgala pindala: 784 km². Diagonaalselt läbib Purtse jõgi Maidla valda. Maidla valla territooriumil voolavad ka... Loe lisaks
Poruni jõgi jääb Illuka valla piiresse, Puhatu soostiku idaossa. Peipsisse ja Narva jõkke suubuvad jõed algavad enamikus Alutaguse suurtest soodest. Neist enamik on aeglase vooluga ja tekitavad tihti üleujutusi. Poruni jõgi suubub Narva... Loe lisaks
Algab Laekannu külast 3 km põhjaloode pool ja suubub Peipsi järve Kalma külas. Pikkus 24 km, valgala 103 km3. Kuulub Peipsi – Võrtsjärve vesikonda. Jõgi asub Alutaguse edelaosas. Jõe lähe paikneb Rajametsa küla idaserva lähedal... Loe lisaks
Peipsi järve kirdesopist välja voolav Narva jõgi on Eesti veerohkem jõgi, kuigi tal on pikkust vaid 75 km. Veerikkaid jõgesid, mille aasta keskmine vooluhulk on 10 m³/s ja enam on meil 13, kusjuures Narva jõe minimaalne vooluhulk on suurem... Loe lisaks
Kiviõli linnast 10 km läände, Uljaste järve ääres asub ümbruse tasandikult reljeefselt esilekerkiv vallseljak ehk oos, mida rahvasuu nimetab Uljaste „mägedeks“. Geneetiliselt lähtudes algab Uljaste oos ja temaga seostatavad seljakud,... Loe lisaks
Lääne-Virumaal, Tudust 4,5km lääneedela pool, Järvesoo rabas asuv järv, mille absoluutne kõrgus on 80,2 m, suurus 25,7 ha ja sügavus 5m. Kuulub huumustoiteliste järvede valdkonda ja on ilmselt tekkinud Balti jääpaisjärve Peipsi... Loe lisaks
Ida-Virumaal, Kuremäelt umbes 10km kagu pool, asub Puhatu soostikus hulk järvi; suuremaid on nende seas viis: Puhatu järv, Puhatu Martiska järv, Pahasenja järv, Viinamardi järv ja Korponi järv. Kunagi on see ala olnud hilisglatsiaalse... Loe lisaks
Peipsi on oma 3555km² suuruse pindalaga, Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5 kohal. Järve kogupikkus on 143 km, laius 48,8 km, maht 25,07 km³. Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne (pindala 2611 km², suurim sügavus 12,9... Loe lisaks
