Legendaarne tamm asub Ida-Virumaal Kuremäe kloostri juures. Teda tuntakse mitme nime all – Kloostri, Kuremäe ja Püha tammena.
Puu kasvab kloostriesise parkimisplatsi ääres, väikese puust kabeli ees ja on piiratud rohelise aiakesega. Nüüdseks on tamm kuivanud. Et pühapuu kauem püsti püsiks on ladvaosa trossidega toestatud.
Tamme peavad imettegevaks valdavalt õigeusklikud palverändurid, kes käivad siin tänaseni nii Eestist kui ka kaugematest riikidest. Neitsi Maarja uinumise pühal, 15. augustil kogunevad kohalikud õigeusklikud ja palverändurid tamme juurde, kus viiakse läbi kindel rituaal, kõnnitakse päripäeva kolm korda ümber puu, kummardades ja risti ette lüües. Aastaid tagasi oli paljudel õigeusklikel kombeks napsata tamme küljest tükike koort. Sellel usutakse olevat imeline raviv toime. Nii kooriti suur osa tüvest paljaks ja puu säästmiseks tuli talle inimesekõrgune aed ümber ehitada.
Kuremäe tamme erilisust ei kinnita üksnes kristlikud legendid. Ühe pärimuse järgi, mis üles kirjutatud kohaliku rahva suust, olla tamme alla maetud Kalevipoja jalad, mis vaenlased tal Kuremäel alt ära raiuti. Teise seletuse järgi olevat Kuremäe tamm tuhande aastane ja viimane kunagisest hiiest, mis kloostri rajamisest säilinud.
Kuremäe kloostri ametliku versiooni kohaselt olevat tamme juures kunagi nähtud jumalikku ilmutust. 16. sajandil ilmutanud end kohalikele talupoegadele Jumalaema. Sealt vana tamme alt, leidnud talupojad Jumalaema Uinumise ikooni. Selle ilmutuse ja leitud ikooni järgi hakati Kuremäed õigeusklike seas nimetama Pühtitsaks, mis tähendab pühitsetud kohta.
Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud et muinasajal oli Kuremäel matusepaik. Pealegi on mäe kohta ohtralt pärimusi, mis viitavad tema pühakspidamisele ja võib oletada, et Kuermägi on iidne hiiepaik. Kuremäe tamme omapära võrreldes teiste Eesti pühapuudega seisneb ehk selleski, et ta on kahekordselt püha – nii muistne hiiepuu ja õigeusu kiriku pühapuu.
Põlispuud, 2003, Hendrik Relve
Related posts: