Pagari mõis ja park asuvad Mäetaguse valla territooriumil. Looduskaitse all olevas pargis kasvavad lisaks kodumaistele puudele ka grupp euroopa lehiseid, mõned pähklipuud ja punased vahtrad. Pargi keskel on ringtee, kuhu suunduvad kaks pargialleed.
Pagari mõis (saksa k Paggar) on rajatud 17. sajandil. Peahoone on 1877. aastal ehitatud stiilne ühekorruseline hilisklassitsistlik puithoone. Säilinud on mõningaid mõisa kõrvalhooneid, sh kaaristuga ait.
Pagari pargi suurus on 6,9 ha. Pargi piirdeks on suuremad ja väiksemad maanteed, neist tähtsaim Jõhvi-Tartu tee piirab parki idast. Endine häärber paikneb pargi keskosast veidi põhja poole, sellest lääne poole jääb elumaja. Koolimaja ja -aed asuvad pargi kirdeservas. Peahoone ette jääb ringtee, kuhu suunduvad kaks pargialleed läbi vabalt asetsevate puu- ja põõsasgruppide. Pargi keskosa on avatum, puud asetsevad hõredalt, põõsaid nende all kasvab vähe. Perifeersed alad, eriti aga maanteega piirnevad pargiservad on kinnised, paljude põõsaste ja tiheda meetrikõrguse läätspuuheki tõttu läbipaistmatud ning vähendavad teataval määral maanteelt parki kostvat transpordimüra. Suuremad pargimassiivid kodumaistest liikidest jäävad pargi lääne- ja lõunaossa, kuna ida- ja põhjaosa on rikkamad väikestest puude ja põõsaste gruppidest ning võõrliikidest.
Kodumaistest puittaimedest kasvab pargis sihvakaid 80-90 aasta vanuseid kuuski ja üle 100 aasta vanuseid pärni, arukaski, saari, tammi ja vahtraid. Võõrpuuliikidest köidab tähelepanu euroopa lehise suur grupp pargi kaguosas. Suurim lehis on kasvanud 29,7 m kõrguseks, on 84 cm jäme ja ligemale 120 aastat vana. Teine huvitav introdutseeritud liik on hall pähklipuu, mis on esindatud pargis kolme hästiarenenud eksemplariga. Maja lähedal kasvab dekoratiivne punaselehine vaher.
Põõsaliikidest kohtame kodumaist kuslapuud, pihlakat ja toomingat. Võõrliikidest kasvab pargi piirides suur läätspuu, harilik sirel, üksikuid ebajasmiini põõsaid. Harvemini leidub punast leedrit, magesõstart, pehmet viirpuud jt. liike.
Pargimurus kasvavad tüüpilised Põhja-Eesti parkide rohttaimed, nagu kerahein, kerakellukas, aas-seahernes jt. liigid. Ilma igasuguse hooldamiseta kasvab pargimurus kirju e. türgi liilia. See iluaedadest põgenenud pargitaim köidab tähelepanu roosakaspunaste, tumedatäpiliste rippuvate õitega, mis paiknevad hõredas õisikus. Ka teine sagedamini esinev naturaliseeritud liik – kirikakar avas siin kevadel oma õisikud.
Kasutatud kirjandus:
Põhj-Eesti pargid; 1972
Related posts: