Klubi algusajast tänaseni

Ajalugu

Hea matkahuviline!
Alutaguse Matkaklubi liikmed on teinud algust klubi ajaloo uurimise ja talletamisega. Siia oleme koondanud väga kokkuvõtlikult need andmed, mida me lühikese ajaga oleme teada saanud. Paraku on veel mitmeid valgeid laike ja segaseid kohta, mis tahavad väljaselgitamist ja täpsustamist.
Kui sulle satub näppu mõni foto, matkapäevik, aruanne või muu dokument, mis aitab täpsustada ja täiendada meie klubi ajalugu, siis võta palun ühendust e-maili teel: alutaguse@matkaklubi.ee või telefoni teel 5141692

Oleme tänulikud igasuguse materjali eest!

Vabariiklik Spordiühing Kalev Kohtla-Järve Turismisektsioon 1957 – 21.09.1962

Sektsiooni tegevusest pole õnnestunud seni kahjuks kuigi palju teada saada. Meieni on jõudnud dokumenteeritud info ainult 1959.aastal toimunud Kohtla-Järve matkajate I kokkutulekust Uljaste järve ääres ja kahest kaugmatkast 1961. aastal. Esimene oli autostopimatk Kaukaasiasse, marsruudil Kohtla-Järve – Moskva – Kurski Kaar – Teberda LK. Teine oli I.kat. jalgsimatk Teberda-Tombai-Suhhumi (Kaukasus).

Samas sektsiooni esimene esimees Enno Välk (1957 – 1959) on matkamises hästi tuntud. Tema nime võib kohata juba 1954. aastal kuulsa Peeter Varepi poolt juhitud esimese mägimatka grupi nimekirjas. Oma töökoha liikuva iseloomu ja tugeva karisma tõttu jõuab Enno Välk juhtida erinevaid matkaorganisatsioone.
Ajavahemikul 1959-62 on Enno Välk Narva Kehakultuuri- ja Spordikomitee Turismi- ja Orienteerumissektsiooni esimees. 1983-1986 oli ta Harju Matkaklubi esimeheks. Lisaks sellele oli ta aastatel 1985-1989 Eesti Matkaspordiföderatsiooni presiidiumi liikmeks ja 1985-1990.aastatel lõi kaasa ENSV Matkaföderatsiooni võistluste ja kokkutulekute komisjoni töös (Kohtunike kogus).

Noppeid Enno Välgu saavutustest matkaspordis: 1978.a. juhtis 3 r/k suusamatka Koolas ning tuli sellega Eesi meistriks suusamatkamise B-klassis (1-3 r/k matkad). 1979.a. juhtis 3 r/k jalgrattamatka Kaukaasias ning tuli sellega Eesti meistriks jalgrattamatkamise B-klassis (1-3 r/k matkad). 1984.a. oli Eesti speleomatkamise alusepanijate hulgas. 1986.a. oli Podoolias toimunud ca`260 osavõtjaga speleoturiaadi juht. 1986.a. osales M.Teesalu juhitud 5 r/k suusamatkal Taimõril ning tuli Eesti meistriks suusamatkamise A-klassis (4-5 r/k matkad). 1987.a. tunnistati Eesti Meistermatkajaks. Talle omistati suusamatkamise vaneminstruktori nimetus. 1989.a. osales R.Savi juhitud jalgrattamatkal Kaug-Idas, Primorjes ning tuli Eesti meistriks jalgrattamatkamise A-klassis (4.-5.r/k matkad). 13.11.2000.a. valiti Enno Välk Eesti Matkaliidu poolt 20. sajandi saja silmapaistvama matkaja ja matkategelase nimekirja.

Kahjuks õnnestus meil väga vähe teada saada sektsiooni teise esimehe Haldi Terase kohta (esimees 1960 – 1962). Laine Laose mäletamist järgi osales Haldi Teras tihti matkatakistusriba võistlustel. Hiljem oli aktiivne kohtunik ja käis Kaukasuse plaanilistel matkamarsruutidel. Kindlasti pidi ta läbima mitmeid erinevaid sportlikke matku, sest teada on, et Haldi Teras oli saavutanud matkaspordis meistersportlase aunimetuse.

Vabariiklik Turismi- ja Ekskursiooni Nõukogu (EVTEN) Kohtla-Järve Turismiklubi periood 1962 – 1967

Seda perioodi võib iseloomustada eelkõige märksõnadega: matkamine Nõukogude Liidu plaanilistel marsruutidel ja matkajate kokkutulekute populaarsuse kiire kasv. Kohtla-Järve Turismiklubi matkajad käisid 1.-3.raskusastme plaanilistel marsruutidel Hibiinides, Karpaatias, Uuralis, Altais jm, kuid kõige populaarsemad olid sel ajal matkad Kaukaasia plaanilistel marsruutidel. Selleks tuli soetada vastav tuusik. Tihtipeale soetasid nn turismituusikuid ettevõtted (kaevandused jne) oma matkasektsioonidele. Kohalesõit oli juba omal kulul. Läbitud sportlike matkamarsruutide eest hakati jagama vastavalt matkade kogustele ja raskusastmetele märke „Turist I, II või III“.

Väga populaarsed olid pühapäevamatkad. Buss viis hommikul inimesed matka alguspunkti. Seljakotis olid võileivad ja kakao keetmiseks lüpsik. Peale matka tehti lõket ja kui võimalik, siis korraldati saunaskäik. Õhtul viis buss inimesed jälle linna tagasi. Pühapäevamatku korraldati nii jalgsi, ratastel, kui ka suuskadel – nii oma maakonnas Ida-Virumaal kui ka mujal Eetis. Populaarsemad piirkonnad Ida-Virus olid: Toila, Uljaste, Kurtna, Illuka, Jõuga, Muraka raba.

Alates 1960.aastatest kasvas meeletus tempos matkajate kokkutulekute korraldamine. Küll toimusid vabariiklikud matkajate kokkutulekud, küll maakondlikud, küll linnade poolt ja isegi suurte ettevõtete (kaevandused, kombinaadid jne) matkasektsioonide poolt algatatud matkajate kokkutulekud – igale poole olid Kohtla-Järve Turismiklubi matkajad oodatud. Piltlikult öeldes – polnud suvisel perioodil mõtet seljakotti lahti pakkidagi.

Pea alati toimusid matkajate kokkutulekutel järgnevad võistlused: matkatakistusriba, orienteerumine, telgi püstitamine, laagri ehk „kodukaunistamise“ konkurss.
Teadaolevad Kohtla-Järve matkajate kokkutulekud:
1963.aastal Kauksis
1964.aastal Padaorus
1965.aastal Pühajõe orus
1966.aastal Konsu järve ääres
1967.aastal Ümarjärvel

Igal kokkutulekul oli oma embleem, mille osavõtja sai õmmelda oma särgile. Nii mõnegi mehe ja naise särk rääkis tema eest – kui aktiivne matkaja selles vormis on.

Klubi esimehed
Selles perioodis pole kahjuks klubi esimeeste kohta hetkel veel kindlate aastaarvudega ja kuupäevadega andmeid, sest dokumente pole õnnestunud leida. Võimalik, et neid polegi enam säilinud). Järgnev osa on koostatud üksikute matkapäevikute ja piltide ning paari inimese mälestuste alusel.
Heldur Tõnisson (esimees 1963.aastal)
Oli aktiivne matkatehnika võistlustel osaleja ja kõva matkaja. Mälestuste järgi olevat ta ikka iga suvi mõne matka sooritanud. Paraku kus, mis liiki ja mis raskusastmega matkadel ta enim käis – pole hetkel teada.
Ants Lilla (esimees 1963-1965.aastatel)
Oma matkaja karjääri alustas Ants Lilla koos oma venna Mihkel Lillaga Käva kaevanduse matkasektsioonis. Ei toimunud ühtegi matka ilma, et vähemalt üks vendadest poleks osalenud. Käva kaevanduse endised matkajad meenutavad: „Moodustada matkatakistusriba võistkond ilma Lilladeta, ei tulnud kõne allagi“. Kindlasti oli üks neist meeskonnas. Vennad Lillad olid eriti kõvad matkatakistusvõistlustel, orienteerumises, suusatamises, kuid ka ujusid hästi ning mängisid hästi malet ja kabet.
Harri Laos (esimees 1966-1967.aastatel)
Tänu Harri Laosele sai Kohtla-Järve Turismiklubi omale Torujõe tänavas ühe maja pommivarjendis ruumid, mis kohandati kabinetiks, kogunemissaaliks ja laoruumiks. Harri Laos alustas samuti aktiivse matkamise ja matkamise populariseerimisega Käva kaevanduses, olles 1962-1965 Käva kaevanduse spordimetoodik. 1965.aastal sai temast Kohtla-Järve spordikomitee juht, kellena ta töötas kuni 15.mai 1990. Kuigi Harri Laose suurim kirg oli jäähoki, pani ta suure osa oma energiast just matkamise propageerimisele ja matkategevuse soodustamisele. Selleks hankis ta algul Käva matkasektsioonile hiljem Kohtla-Järve Turismiklubile vajalikud ruumid, soetas varustuse, korraldas matku ja kokkutulekuid ning leidis matkarajooni sõiduks vajaliku transpordi. Harri Laose kaugmatka kogemused pärinevad eelkõige Kaukaasia plaanilistelt marsruutidelt.
1960.te aastate esimesel poolel meenutatakse aktiivse matkaja ja matkategelasena Endel Kupparit. Endel Kuppar´it on hulgaliselt autasustatud diplomite ja aukirjadega: sportlike saavutuste eest, kui parimat kohtunikku orienteerumisspordi ja matkaspordis, samuti kui tublit Vabariiklik Spordiühing „Kalev“ turismiorganisaatorit ja Käva kaevanduse matkaspordi arendajat.

EVTEN Kohtla-Järve Turismiklubi periood 1968 – 1976
Matkategevus Kohtla-Järve regioonis aktiveerus. Endiselt olid moes rahvamatkad ja matkajate kokkutulekud, kus osalejate arv kasvas iga aastaga.
Endiselt käidi NSVL plaanilistel matkamarsruutidel ja osaleti teiste, eelkõige Tallinna, Saaremaa ja Viljandi Turismiklubide poolt korraldatavatel kaugmatkadel. Nüüd oli Kohtla-Järve Turismiklubis mitmeid kogenud matkajaid ja sel perioodil hakati ise korraldama ja juhtima kaugmatku erinevatesse NSVLi matkapiirkondadesse. Hetkel pole täpselt teada, milline oli Kohtla-Järve Turismiklubi esimene täiesti iseseisev kaugmatk.

Meieni on jõudnud andmed järgmiste seda perioodi hästi iseloomustavate matkade kohta.
1968.aasta III r/a jalgsimatk Koola poolsaarel, osalejaid 17, grupijuht Heino Rattasepp.
1970.aasta II r/a mägimatk Lääne-Kaukaasias, grupijuht Uno Printsmann.
1970.aastal toimus Kohtla-Järve ja Viljandi Turismiklubide ühine IV r/a jalgsimatk Tadžiki
Kuhhistani piirkonnas. Matkagrupis oli 5 osalejat Kohtla-Järvelt ja 4 osalejat: Viljandist. Grupijuht Karl Kalm Viljandist. Kohtla-Järvelt osalesid: Ülo Lille, Enn Lüütre, Eda Raamets, Heino Rattassepp, Juta Lepik.

1972.aasta 3 r/a süstamatk Karjalas. Osalejaid 4: Einar Niglas (grupijuht), Asta Niglas, Vaino Pungas, Rein Jagula. Teadaoleva info põhjal olidki just nemad pikka aega Kohtla-Järve Turismiklubi veesektsiooni juhtivaks hingeks/moodustasid tuumiku.

Need matkad näitavad ilmekalt, et 1970date alguses olid Kohtla-Järve Turismiklubis juba hulk kogenud matkajaid. Raskusastme matku korraldati juba matkaliigiti ja oma klubi alt.

Lisaks toimus suur hulk rahvamatku ja kokkutulekuid, mis samuti hakkasid jagunema matkaliigiti. See kõik kokku eeldas suurt ja töökat klubi aktiivi ning kohustuste jagunemist sektsiooniti.

Nii oli 1976.aastaks Kohtla-Järve Turismiklubi juhatus 11 liikmeline ja klubi juures tegutses 6 sektsiooni. Hea ülevaate Kohtla-Järve Turismiklubi tegevuse ulatusest säilinud 1976.aasta aruanne.
Klubi juhatus:
Esimees – Aino Saks
Aseesimees – Harry Laos
Kassiir – Eda Rattasepp
Sekretär – Maire Lumi
Matkapropaganda – Artur Grenstein
Töö noortega – Juta Lepisk, Eve Palujõe
Mägimatkad – Enn Käiss
Suusamatkad – Heino Kõrts
Veematkad – Rein Jagula
Orienteerumine – Harry Heinrischen

Töö noortega.
Sektsiooni juhatus: Juta Lepik ja Eve Palujõe.
Õppelaagrid: linna koolide võistkonnale ja rajooni koolide võistkonnale, kummaski 10 osavõtjat. Lisaks matkaringide matkadele viidi läbi Kohtla-Järve linna noortele 3 suusamatka ja 2 jalgsimatka.
Korraldati: Kohtla-Järve koolinoorte matkajate II kokkutulek, kus oli 253 osavõtjat ja linna pioneeriaktiivi matkatehnika võistlused, osavõtjaid 82.
Osalemine vabariiklikul kokkutulekul „Tunne oma kodumaad“: linnavõistkond 25 osalejat ja rajooni võistkond 25 osalejat. Kiviõli I KK võistkond saavutas matkatehnika üldarvestuses I koha.

Mägimatkasektsioon.
Sektsiooni juhatus: Enn Käiss, Maire Lumi, Uno Printsmann, Jelena Lumiste, Tuljo Hurt.
Matkakooli lõpetas 14 inimest. Lisaks toimus 5 kahepäevast treeninglaagrit. Mägimatkajate võistkond osales Tallinna lahtistel mägi-tehnika meistrivõistlustel ja vabariiklikul meistrivõistlustel. Kohtla-Järve matkajate kokkutulekul osales 27 Kohtla-Järve mägimatkajat.
Kaugmatku toimus kokku 3, neist kaks I r/a mägimatka Kaukasuses ja üks II r/a mägimatk Tjan-Šanis. Mägimatka propagandaõhtuid toimus 4, artikleid ajalehes anti välja 3 ja slaidiõhtuid toimus 5.
Suusamatkasektsioon.
Esimees Heino Kortsi. 1976.aastal viidi läbi üks I r/a suusamatk, üks suusarahvamatk ja üks patrullmaraton. Kaugmatkast üks II r/a suusamatk Lõuna-Uuralis, kus uudse elamusena sai kogetud 50° külma.

Siinkohal on paslik meenutada, et nii nagu Tartu Maraton sai ka Alutaguse Maraton alguse Turismiklubide poolt käivitatud traditsioonilistest suusamatkadest.
Ligi 20 aastat olid Alutaguse maratoni raja sissesõitjateks piirkonna noored suusamatkajad ja suusatajad.

Veematkasektsioon.
Sektsiooni juhatus: Rein Jagula, K.Jõeäär, Katrin Maakaar, Väino Pungas, Einar Niglas.
Õppuseid veematkajatele viidi läbi 4 tk. Õppelaagrid toimus 1. Osaleti kahel võistlusel.
Matkadest toimus kolm I r/a matka Eestis ja üks III r/a kaugmatk Karjalas.

Orienteerumissektsioon.
Sektsiooni juhatus: Matti Rooden, E.Rooden, Endel Metsalu, Uno Printsmann, Harry Heinrichen, Väino Aul, Ott Penek, V.Ilves.
Ette valmistaud järgusportlasi: MSK – 6, I järk – 9, II järk – 26, III järk – 51.
Ette valmistatud orienteerumisspordi kohtunikke: vabariiklik kategooria – 2, III kategooria – 5. Toimusid seminarid rajameistritele. Korraldati 15 erineval tasemel orienteerumisvõistlust ja
12 orienteerumisneljapäevakut.
Tänane orienteerumisklubi „Jõhvikas“ ongi välja kasvanud Kohtla – Järve Turismiklubi orienteerumissektsioonist. 1960-1980tel oli orienteerumissport matkaklubide lahutamatu osa.

Klubi esimehed perioodil 1968 – 1976
1968.aastal oli klubi esimeheks Eda Raamets (Rattasepp)
Matkaveteranide mälestuste järgi oli Eda Raamets pigem tugev matkaja kui matkavõistlustel osaleja. Koos tulevase mehe ja tugeva matkajuhi Heino Rattaseppaga läbis ta mitmeid kaugmatka marsruute alates lihtsatest NSVLi plaanilistest matkamarsruutidest kuni raskete IV r/a matkadeni Siberis. Eda oli rõõmsameelne ja hästi aktiivne. Kuigi 1972.aastal pole Eda enam klubi esimees, autasustatakse teda tubli töö eest matkaspordi edendamisel.

1969 – 1973. aastatel oli klubi esimeheks Uno Printsmann.
Uno Printsmann meenutab esimese loodusretkena V klassis käidud jalgrattamatka mööda Eestimaad. Peale TPI lõpetamist tuli ta tööle Kohtla-Järvele ja Haldi Teras kutsus teda kaasa lööma Turismiklubi tegevuses. Sellest ajast algas tema matkasportlase ja spordikohtuniku tee. Uno Printsmann on olnud kohtunikuks paljudel matkatehnika ja orienteerumise võistlustel ja talle on omistatud 1977.aastal vabariikliku kategooria spordikohtuniku nimetus. Sportlikel matkadel hakkas osalema 1960.aastate keskel ning põhiliselt suusa-, jalgsi- ja mägimatkadel.
1969.aastal oli Uno alpilaagris „Alibek“ omandades alpinismis märgi „alpinist CCCR“. 1970.aastast hakkas Uno Printsman juba ise Kohtla-Järve matkajatest moodustanud gruppe juhtima. Näiteks: 1970.a. märtsis II r/a suusamatk Kirde-Eestis ja sama aasta suvel II r/a mägimatka Lääne-Kaukaasias. Põnevamateks matkadeks loeb Uno Printsmann 1974.aastal toimunud 398 km pikkust V r/a suusamatka Ida-Jakuutias ning 17päevast III r/a mägimatka juhtimist Fan´i mägedes.
1964.aastal oli Uno Printsmann Kohtla-Järve Turismiklubi MMK esimees.
Klubi esimees aastatel 1973-1976 oli Aino Saks..
Oma matkaja teed alustas Aino Saks 1960.aastatel ja peagi ühines linna Turismiklubiga. Kaugematele matkadele sai tol ajal ametiühingu kaudu jagatavate tuusikutega. Nii on Aino Saks koos teiste Kohtla-Järve Turismiklubi matkajatega mitmetel grupipiltidel Kaukaasias, Altais ja Uuralis. 1971.aastal osales Aino Kohtla-Järve grupis II r/a mägimatka mägimatkajate „Osseetia’71“ turiaadil. Raskemate kategooria matkadele oma klubi rahvast veel ei jätkunud ja nii sooritas Aino Saks oma ühe tõsisema matka 1974.aastal Saaremaa Turismiklubi matkajatega Siberis, Putorana mägismaal. Sellel V r/a jalgsimatkal läbiti polaarses taigas ja mägedes 19 päevaga 315 km. Kohtla-Järvelt osalesid sellel retkel veel Juta Lepik ja Ene Lond (Printsmann). Järgnevalt on Ainu osalenud veel ühel V r/a jalgsimatkal Ida-Sajaanides ja IV r/a matkal Lähis-Polaar Uuralis. 1978.aastal osales Aino Saks meedikuna Uno Printsmanni juhitud II r/a mägimatkal Tjan-Šani
mägedes. Koos turiaadi õppuste ja matkaga läbiti 19 päevaga 159 km ja ületati 6 mäekuru. Vaatamata kogemustele ei põlanud ta ära matkata ka koos õpilastega. Klubi esimehena lõi Aino kaasa mitmesuguste ürituste korraldamises ja oli vajadusel matkavõistlustel kohtunikuks või sekretäriks.

EVTEN Kohtla-Järve Turismiklubi periood 1977 – 1992
Neil aastatel laienes oluliselt klubi tegevuse haare.
1977.aastal loodi Kohtla-Järve Turismiklubi juurde alpinismisektsioon.
Tõsisemalt alustati matkamise populariseerimist koolinoorte seas. Turismiklubi esimees Enn Käiss ning Jõhvi ja Kiviõli Pioneeridemaja matkaringi juhendaja Juta Lepik aitasid 1977.aastal Kohtla-Järve rajooni noortel käima lükata koolinoorte matkaklubi „Karu“.
Veidi hiljem läks käima matkaring ka venekeelsetele õpilastele Kohtla-Järve Pioneeride Majas, mida hakkas juhendama Gradislava Jušmanova. Tänu Kohtla-Järve Turismiklubi toele oli koolinoorte matkaklubil „Karu“ mitmeid märkimisväärseid saavutusi nii sportlikel matkadel kui matkavõistlustel.
1980.aastatel aktiviseerus Kohtla-Järve Turismiklubi koostöö kohaliku automatkamise kantsi – Automi ning sealsete aktivistide Milla ja Erlend Kriisaga.

Klubi tegutsemise perioodil 1977-1988 kasvas oluliselt sportlike matkade arv.
1977.aastal sooritas Kohtla-Järve Turismiklubi matkagrupp IV raskuskategooria jalgsimatka raskesti ligipääsetavas piirkonnas – vulkaanidemaal Kamtšatka. Kohtla-Järve Turismiklubi grupid võtsid Enn Käissi, Uno Printsamnni, Juss Lumiste ja Kalle Korstnik juhtimisel osa mägituriaadidel Terskei´78, Baksan´82.
1981.aastal saab Kohtla-Järve Turismiklubi omale ühena neljast klubist (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Kohtla-Järve) palgalise instruktori koha. Esimesed palgalised instruktorid on 1981–1984.aastatel Guido Aasoja ja Jaan Treiel ning 1984-89.aastatel Enn Käiss.
Sellega kaasnes, et 1980.aastate keskel hakkas Kohtla-Järve Turismiklubi aktiiv korraldama iseseisvaid matkaturiaade, kus üha rohkem osales teiste linnade, klubide ja koolide matkahuvilisi . Algus oli tähelepanuväärne. Koostöös Kohtla-Järve linna Reisi- ja Ekskursioonibürooga töötati välja turismituusikud (tuusikutega matkamist said töökohad toetada) ja korraldati turiaad „Kamtšatka’85“. Viiest kolme matkagruppi juhtisid meie klubi grupijuhid: Enn Käiss, Margus Lindmets, Olev Mark. Kolmel grupil õnnestus külastada neil aegadel vägagi raskesti ligipääsetavat kuulsat Geisrite orgu. Veel käidi Ekskursioonibüroo toel matkal Baikali kallastel ja Sajaani mägedes 1989.a.

Alates 1987.aastat muutusid populaarseks Kohtla-Järve Turismiklubi poolt korraldatud turiaadid Kesk-Aasias ja Kara-Kumi kõrbes. Turiaadide peakorraldaja Enn Käissi kõrval oli suur osa täita Jõhvi Pioneeride Maja matkaringi juhendajal Pärja Kahestil, Kiviõli Pioneeride Majast Eha Vinnil ning aktivistidel Ingrid Kuliginal ja Rein Jagulal.
Tänu Harju Matkaklubi algatusele sai speleomatkamine populaarseks ka Kohtla-Järve Turismiklubis. 1987–90.aastatel käis läbi Kohtla-Järve Turismiklubi Podoolia koobastes ja
ajaloolistes linnades rohkem kui 240 inimest. Kohtla-Järve Turismiklubis korraldati üle vabariigi tuntust saavutanud matkaüritusi Eestiski.

1989.aastal võttis poiste grupp Enn Käissi juhtimisel ette suusamatka Turismiklubi juurest kompassi järgi otse lõuna suunas. Teele jäi ette rida põnevaid paiku ja ka seiklusi jätkus hulgaga: näiteks ööbimine talvetelgiga Peipsi järve jääl, Alatskivi lossi külastus, Taevaskoja kaljud Ahja jõel ja Suur Munamägi.
Sellest tärkas idee matkata Kohtla-Järve linna meridiaani mööda. Kevadel korraldati analoogne matk jalgratastel, kuid juba suuremale matkajate hulgale. Selleks, et rattamatk oleks võimalik, laiendati veidi Kohtla-Järve matkameridiaani mõistet, võttes eesmärgiks püsida linna laiuses koridoris.
Enam-vähem seda joont hoides seigeldi kord väikeste seltskondade kaupa ja juhuslike autodega läbi Läti, Leedu ja Valgevene Ukrainasse ja Podolia koobastesse.

Klubi tegevuse parimatel aastatel 1986 ja 1987 käis väljas lausa 54 ja 57 matkagruppi. Seejuures pakuti osalemisvõimalusi: jalgsi-, mägi-, suusa-, vee-, speleo-, ratta- ja automatkamises.
Endiselt võtsid Kohtla-Järve Turismiklubi võistkonnad osa vabariiklikest kokkutulekutest ja võistlustest. Kahel korral usaldati vabariiklike võistluste korraldus kohtlajaävekatest matkaaktivistidele: 1982.aastal Eesti Meistrivõistlused mägimatkatehnikas Saka pangal ja 1988. aastal Eesti meistrivõistlused suusamatkatehnikas ja –taktikas Kohtla-Nõmmel ja Kohtla karjääris. Mõlemal korral oli peakorraldaja ja rajameister Enn Käiss.

Tänu Enn Käissi ponnistustele õnnestus Kohtla-Järve Turismiklubist mitmetel matkasportlastel nagu Jelena ja Johannes Lumisted, Alar Süda, Ingrid Kuligina – osaleda Eesti koondvõistkonnas Balti vabariikide ja üleliidulistel võistlustel.
Põnevamatest võistlusreisidest meenuvad:
– suusamatkatehnika võistlused Põhja-Uraalis, Permis ja Siberis, Krasnojarskis;
– mägimatkatehnika võistlused Kaukaasias ja Tjan-Šanis;
– jalgsimatkatehnika rallid Tšetšeenias ja Turkmeenias.

Kohtla-Järve Turismiklubi hoog rauges järsult nagu kõikidel Eesti Turismiklubidel 1991.aasta lõpus seoses poliitiliste muutustega Eestis.

Klubi esimehed
1977-1987 ja 1990-1992 aastatel oli Kohtla-Järve Turismiklubi esimeheks Enn Käiss.
Perekond Käiss valis oma uueks elupaigaks Kohtla-Järve kolmel põhjusel: see linn pakkus noortele spetsialistidele korterit, Kirde-Eesti on loodusväärsuste poolest väga kirev piirkond ning linnas oli tegutsev Turismiklubi.

Enn Käissi lisandumisel matkaaktiivi hakkas Turismiklubi haare märkimisväärselt suurenema.
Tema esimeseks panuseks oli 1975.aastal mägimatkakooli ja treeningürituste organiseerimine ning Kohtla-Järve mägimatkagrupi viimine Kesk-Aasiasse, Fani mägedesse.
1976.a. korraldati Enn Käissi juhtimisel klubi rahva jaoks II rk. suusamatk uude matkarajooni – Lõuna-Uraali, kus uudse elamusena sai kogetud ligi 50-kraadilist külma.
1977.aastal sai Ennust koolinoorte matkaklubi „KARU“ nime andja-ristiisa.
Enn Käiss on olnud korduvalt kaasalööja nii matkaeelsete õppuste läbiviijana, grupijuhina kui ka mägipäästeteenistuse liikmena mitmete mägimatkaturiaadide korraldustoimkondades:
Gvandra’74, Uzunkol’76, Terskei’78, Baksan’82.

Lisaks sellele saatis ja julgestas ta Baksan’82 turiaadil filmigruppi, kus võeti üles filmi Anu Kaalust.
Ta on paljude grandioossete ideede autor, mis on toonud tunnustust nii temale endale kui ka Kohtla-Järve Turismiklubile: koolinoorte klubi „Karu“ ja kooperatiivi „Estomer“loomine, uued põnevad matkapiirkonnad Kamtśatkal, Kuriilidel ja Kesk-Aasisas, meridiaani matkad, mägimatkatehnika saalitreeningud ja palju muud. Ega ilmaaegu pole käibel ütlus „Ennul tuleb ideid nagu varrukast“.

Valik Enn Käissi isiklikest saavutustest:
– 1976.aastal osales üleliidulisel mägimatkade grupijuhtide õppematkal Terskei mägedes ning sooritas erandkorras VI r/a mägimatka, s.h. 3B mäekuru ületamisega;
– 1977.aastal omistati peale vastavaid kursusi ja õppelaagrit Hibiinides talle suusamatka kaugmatkajuhi nimetus;
– 1978.a. autasustati UAKNU Turismi Kesknõukogu poolt rinnamargiga “Aktiivse töö eest turismi arendamisel”
– 1979.aastal osales Eesti esindajana üleliidulisel mägipäästeteenistuse töötajate täiendõppe seminaril Priozjorskis, Leningradi oblastis.
– 1979.aastal täitis NSVL Meistersportlase kandidaadi järgu nõudeid;
– 1980.aastal omistati mägimatka vaneminstruktori nimetus;
– 1980.aastal Balti matkajate XVI kokkutuleku slaidikonkursil saavutab Enn Käissi seeria „Turismi mitmekesisus“ I koha ning vabariiklikul matkaslaidide konkursil 1986.aastal II koha;
– 1986.aastal esitles ta Matkapropaganda päeval Tallinna Matkamajas koos Toivo Sarmeti ja Anto Raukase kogudega valikut oma mineraalide ja kivististe kollektsioonist;
– 1987.aastal valiti Eesti kaugmatkajuhtide kokkutulekust osaleja poolt Eesti populaarseimaks matkajaks, samuti on ta tulnud eri aastatel konkursi „Parim matkainstruktor“ võitjaks.
– 1988.aastal omistati Enn Käissile Vabariikliku kategooria spordikohtuniku nimetus;
– 2000.aastal valiti Eesti Matkaliidu poolt XX sajandi saja silmapaistvama matkaja ja matkategelase koosseisu

1988-1989 aastatel oli klubi esimeheks Lumiste Leena (Virkunen)
Jelena elas Kohtla-Järve Turismiklubi naabermajas ja oli sage osaline klubi igaõhtustes tegemistes. Olles hea sportlane, hakkas ta varakult tegelema mägimatkamisega. Juba 1970.aastal käis Uno Printsmanni juhtimisel II r/a matkal Kaukaasias, Teberda orus. 1971.aastal osales ta Osseetia´71 mägituriaadil ning tuli sealses õppelaagris korraldatud
võistlustel „Meisterlikkuse trassil“ I kohale. Jelena Lumiste käis Kohtla-Järve Turismiklubi võistkonnaga korduvalt erinevatel vabariiklikel võistlustel mägi- ja suusamatkatehnikas ning jalgsimatkarallis. 1987.aastal osales Jelena Eesti koondvõistkonnas Üleliidulistel suusamatkajate kokkutulekul Uuralis. Endise suusasportlasena harrastas ta meeleldi suusamatkamist. Tihti osales suusamatkade korraldamisel. Kohusetundliku inimesena võttis ta enda peale ka selliseid ülesandeid, millest teised püüdsid kõrvale hoida – klubi paberimajanduse korrashoidmine.

Kohtla-Järve Turismiklubi alpinismisektsioon
Kohtla-Järve alpinismisektsioon tegutses aastatel 1977 –1989. Nende aastate jooksul käis 42 aktiivsemat liiget vähemalt korra üleliidulistes alpilaagrites ja sai selle eduka läbimise korral NSVLiidu alpinismi märgi ja märklase tunnistuse. Mitmed edasijõudnud käisid laagrites korduvalt ja tõstsid pidevalt oma alpinistlikku kvalifikatsiooni.
Kohtla-Järve alpinismisektsiooni edukamad sportlased olid:
• Meistersportlase kandidaat – Helme Suuk, Vladimir (Vladimirov) Meema
• II spordijärk – Aleksandr Trunov, Aleksandr Mihhaltšenkov, Ülo Ojava, Marina (Poznahirko) Meema, Priit Sikk
• III spordijärk – Olga (Tšibissova) Pessi, Aleksandr Tšibissov, Pavel Munkov, Andrei Sagdejev, Katja Kuznetsova, Juri Ovtšinnikov, Vladimir Kovšun, Elena Kulikova, Olga Saladina, Ingrid Kuligina, Aarne Luud

Sektsiooni liikmetest neli inimest – Vladimir Meema, Aleksandr Trunov, Andrei Sagdejev, Helme Suuk – on vallutanud üle 7000m mägesid. Vladimir Meemale ja Helme Suukile on omistatud lumeleopardi aunimetus.
Selleks, et olla parimad ja saada tuusik üleliidulistesse alpilaagritesse erinevates mägipiirkondades, õpiti klubis alpinismi algteadmisi ja tehti mitmekülgset trenni küll Sinivoore aherainemäel, küll pankrannikul Karjaorus. Väga tähtis oli osavõtt vabariiklikust alpinismi viievõistlusest, mille aladeks olid kaljuronimine, suusatamine, krossijooks, ühel jalal kükkide tegemine ja rippes käte kõverdamine.
Igal kevadel ja suve alguses toimusid ettevalmistused alpilaagrisse sõiduks, siis korrastati ronimistrasse, viidi läbi võistlusi ja tehti trenni päevade viisi. Kohtla-Järve alpinistid peaaegu et elasid Karjaorus (Ontika pangal). Igakevadised Eesti, Läti ja Leedu alpinistide omavahelised jõukatsumised kaljuronimises toimusid põhiliselt Eestis ja sageli just Ontikal.
Siin Ontikal tuli kohtlajärvekas Vladimir Meema Balti riikide meistriks kaljuronimis.
Kohtla-Järve alpinismisektsioonist tuule tiibadesse saanud Vladimir on Eestis tuntud alpinist. Ta on mitmekordne Eesti meister kaljuronimises, meistrikandidaat alpinismis ja lumeleopard.
Vladimir õppis Moskva Alpinismiföderatsiooni instruktorite koolis ja omandas alpinismiinstruktori kutse. Ta on töötanud instruktorina erinevates Kaukasuse ja Pamiiri alpilaagrites. Peale õpinguid TTÜ-s asus Vladimir elama Tallinna ja koos mitme teise aktiivse alpinistiga vormistasid alpinistliku firma Irbis. Firma Irbis korraldas aastaid kõrgtõuse 7000m tippudele. Nendel ekspeditsioonidel on Vladimir töötanud grupijuhina või olnud vastutav väljalaskjana.
Koos Irbise alpinistidega on ka Helme Suuk tõusnud Korzenevskaja, Han-Tengri ja Kommunismi tippu, samuti Mont Blancile.

Sektsiooni esimees Helme Suuk
Helme Suuk valis pärast TÜ lõpetamist 1977.aastal oma elu- ja töökohaks Kohtla-Järve. See oli julge valik, sest ees ootas täiesti võõras ja tundmatu piirkond. Peagi leidis ta tee Kohtla-Järve Turismiklubisse, kus esimehena töötas Enn Käiss, keda Suuk tundis juba Tartu ajast. Nende taaskohtumisest saigi alguse Kohtla-Järve alpinismisektsioon, mille eestvedajaks jäi juba siis alpinismis II spordijärku omanud Helme Suuk. Helme Suuki mägironimine algas1971.a Tartu Ülikooli õppima asudes, kus tegeles paralleelselt alpinismi, suusa- ja mägimatkamisega.
Aastatel 1977-1989 juhtis Kohtla-Järve alpinismisektsiooni,treenis noorliikmeid ja sektsiooni esimehena kuulus Eesti Alpinismiföderatsiooni Presiidiumisse.
Oma sportlasteed käies on ta viibinud:
– 19x alpilaagrites endise N Liidu erinevates mägirajoonides: Kaukasuses, Pamiiris ja Fani mägedes;
– 8x Eesti korraldatud mägiekspeditsioonidel Pamiiris ja Himaalajas;
– 3 x N Liidu Alpinismiföderatsiooni vahetusgrupiliikmena Bulgaaria, Jugoslaavia ja Prantsusmaa treeninglaagrites.
-13x mägimatkal endise N Liidu erinevates mägipiirkondades, neist 5x V ja 1x VI raskuskategooria matkal;
– 5x jõudnud üle 7000m mäetippudele: 1979.a ja 1992.a (Lenin) Abuali ibni Sino,1990.a Han–Tengri, 1991.a Korzenevskaja ja (Kommunism) Ismoili Somon. Ta on esimene eestlanna, kes on tõusnud üle 7000m;
– 1998.a kuulus Eesti I Himaalaja ekspeditsiooni koosseisu Cho-Oyule, kus tõusis 8000m kõrgusele;
– 2007.aastal ronis Andides Peruu kõrgemale tipule ning 2008.aastal Austraalia ja Okeaania mandri kõrgemale tipule Uus-Guineas;
Kokku on Helme Suuk vallutanud umbes 150 mäge.

Oma sportlasteel on saanud palju tunnustusi:
– 4-kordne Eesti meister kaljuronimises;
– Alutaguse Matkaklubi ja spordiühing Kalev auliige;
– Eesti naistest ainus N Liidu meistersportlase kandidaat alpinismis;
– 1985.aastal valiti Kohtla-Järve rajooni parimaks naissportlaseks;
– 1991.aastast kannab aunimetust Lumeleopard;
– On esimene naislumeleopard Balti riikides ja jäänud käesoleva ajani ainsaks Eestis;
– 1998.aastal valiti EMLi poolt Aasta Matkajaks;
– 1999.aastal valisid Lääne- ja Ida-Virumaalased ta sajandi Viru Vägevate nimekirja raamatus Viru Vägevad 1900-2000;
– 2000.aastal valiti EML-i poolt XX sajandi saja silmapaistvama matkaja ja matkategelase koosseisu;
– 2001.a Estoloppeti meister, tunnustati Tartu suusamaratoni kuldmärgiga;
– 2013.aastal omistati talle Ida-Virumaa spordi teeneteplaat.
Helme Suuki nimi on kantud Eesti Spordi Bioloogilisse Leksikoni.

Kohtla-Järve koolinoorte matkaklubi KARU
„Karu“ alustas oma tegevust 03.nov 1977. Klubi moodustati Jõhvi Pioneeridemajas 5 aastat tegutsenud matkaringi põhjal. A.Kesleri nim KK, Kohtla-Järve I.KK, Kiviõli I.KK ja Pagari 8-kl. kooli tublimatest matkaringi aktivistidest moodustati 12-liikmeline nõukogu.
Nõukogu esimeseks esimeheks valiti Margus Lindmets ja aseesimeheks Pille Kallast. Nõukogu käis koos korda nädalas neljapäeviti Jõhvi Pioneeridemaja matkaringi ruumis.
Matkaklubil „KARU“ oli välja töötatud oma põhikiri ja tõotus. Tõotus tuli esitada pidulikult aasta lõpus toimuval matkaõhtul.
Tõotuse tekst:
Mina, …………………………. noor ja lollike karujõmpsikas! Tõotan alandlikult, et ei lähe kunagi matkale paha tujuga! Matkal olles söön vähe ja kõnnin palju! Matkal olles ei lähe kunagi magama mustade jalgadega! Vanade karude käske täidan alandlikult ja kohusetundlikult! Kohustun aktiivselt osa võtma kõikidest matkaklubi üritustest! Matkaringis käin kaks korda nädalas – läbi garderoobi! Kohustun hästi õppima matkatarkusi! Mina noor ja lollike karukasvandik, loodan edasi jõuda vanemate karude turjal! Mõmm-mõmm-mõmm.
Koolinoorte matkaklubisse KARU astujate vanuse alammäär oli 14 aastat. Ta pidi olema sooritanud vähemalt I r/a matku (väliööbimistega) ja omama noorte III järku matkamises.
Nii kujunes välja, et matkaringis õpiti kõiki vajalikke matkatarkusi: algteadmisi matkaliikidest, maastiku skeemide joonistamist, marsruutide koostamist, menüü koostamist, varustuse ettevalmistamist ja kasutamist jne. Edasijõudnud matkaringi õpilased liitusid Kohtla-Järve koolinoorte matkaklubiga „KARU“. Neist edukamad ja aktiivsemad aitasid matkaringi juhendajatel (Jutal ja Pärjal) läbi viia matku ja õppusi noorematele õpilastele. Raskematel kaugmatkadel olid noortele grupijuhtidele abiks grupi vanemad ehk täiskasvanud kogenud matkajuhid. Nii saadi matkajuhi kogemused juba varakult. Tänaseni säilinud ja meieni jõudnud matkaaruannetest jooksevad läbi järgmised „Karu“ noormatkajatest grupijuhtide nimed: Margus Lindmets, Guido Aasoja, Toomas Kahur, Arvo Ermos, Pille Kallast, Liivi Köster, Üllar Põld, Aivar Pärnpuu, Aivo Viirlaid, Valve Muruoja, Aivar Simuste, Aare Kolga, Ingrid Kuligina, Argo Rebane.
Hei, endine „KARU“ liige, anna endast märku!

Lisaks iganädalasele matkaalasele õppetööle matkaringis olid Kohtla-Järve koolinoorte matkaklubi traditsioonilisteks igaaastasteks ettevõtmisteks:
• Välisööbimise korraldamine noorematele ahjuga telgis
• I-II r/k suusamatkad Alutagusel
• Suusaturiaad Kohtla-Järve koolinoortele
• Alutaguse Maratonile raja sissesõitmine
• Suusamatk Koola poolsaarel (osalemine Hibiinide suusamatka turiaadil)
• Jalgsimatk „Kohtumine kevadega“
• I-II r/k matk Alutagusel (sageli Varessaarde ja Muraka rabas)
• I-II r/k matka veematkamises (vanem Rein Jagula)
• II r/k jalgsimatk või I r/k mägimatk Kaukaasias või Turkmeenias
• Kohtla-Järve koolinoorte matkajate kokkutulek
• Osalemine Vabariiklikul koolinoorte matkajate kokkutulekul.

Mitmesugused matkavõistlused kujunesid koolinoorte jaoks atraktiivseks ja edukaks.
Esimestena võitsid Eesti koolinoorte-matkajate kokkutulekul Kiviõli I KK laste grupp Mari Juusti ja Heino Kõrtsi juhendamisel. Sellega said nad võimaluse esindada Eestit Üleliidulisel noormatkajate kokkutulekule 1977.aastal Užgorodis. Teiseks samaväärseks sündmuseks sai Enn Käissi juhendatud Kohtla-Nõmme Poisteklubi võistkonna võit Eesti koolinoorte-matkajate kokkutulekul Jänedal 1988.aastal. Sellele järgnes juba samal suvel Kohtla-Järve I. Keskkooli võistkonnana osalus Üleliidulisel koolinoorte-matkajate kokkutulekul Tadžikistanis, mille raames toimusid nii võistlused kui mägimatk Fani mägedes. Koolinoorite osalust Tadžikistanis koordineeris Enn Käiss ja õpilasi toetas õpetaja Kersti Võlu. Kaugmatkadest oli aastaid traditsiooniks käia polaarjoone taga suusatamas. Vähemalt 3 – 4 koolinoorte gruppi osales Koola suusamatkaturiaadidel 1979, 1980, 1982, 1983, 1985, …. Grupijuhtidena lõid kaasa Enn Käiss, Juta Lepik, Pärja Kahest, Olev Mark, Kalle Kõrstnik, Margus Lindmets, Juss Lumiste. Teiseks koolinoorte kevadvaheaja populaarseks matka paigaks sai Kesk-Aasia ja Kara-Kumi kõrb. Sügisvaheaja matkapiirkonnana tõusis edetabelisse 1980.aastate teisel poolel Krimm. Noorte matkaklubi „KARU“ alustaladeks (klubi vanemad) olid väsimatud ja suurte sportlike
matkakogemustega Jõhvi Pioneeridemaja matkaringide juhendajad Juta Lepik ja Pärja Kahest ning hiljem ka Kohtla-Järve Pioneeride Maja matkaringi juhendaja Grdaislava Jušmanova.

Kohtla-Järve Turismiklubi matkakooperatiiv “Estomer”
1989.aastal hakati lubama kooperatiivide tegutsemist. Kohe samal aastal loodi ka Kohtla-Järve Turismiklubi juurde matkakooperatiiv „Estomer“, mille esimeheks sai Enn Käiss. Korraldatavate ürituste ja matkade arv kasvas kohe märkimisväärselt. Oma suure panuse selleks andsid lisaks Enn Käissile kooperatiivi liikmed ja grupijuhid Olev Mark, Maret Käiss, Anu Hallik, Ingrid Kuligina, Jüri Leemets jt. „Estomer“ sai ruttu kuulsaks tänu ideele vallutada uusi eksootilisi paiku, kuhu seni oli Eestlasi vähe sattunud. Nii õnnestus kohtlajärvekatel sel alal esimesena startida. Saavutuseks oli see, et lausa sadade matkajate kaupa hakkas meie turiaadidel osalema matkajaid nii Tallinnast, Tartust kui Eesti teistest linnadest ja piirkondadest. Esile tõstmist väärivad Kesk-Aasias Kugitangi ahelikul avastatud uhked kanjonid ja seal peituvad karstikoopad. Tänu heale koostööle Samarkandi Turismiklubiga sai pakkuda lausa linna „külje all“, Agalokis lühemateks matkadeks sobivaid eelmägesid ja sealset koobast. Koos suhteliselt samasse piirkonda jäävate Kara-Kumi ja Butentau platoo klassikaliste kõrbematkadega võib julgelt öelda, et neil aastatel käis läbi Estomeri tänu kohtlajärvelastele Kesk-Aasias rohkem kui 1100 matkahuvilist.
Teiseks Estomerile ja Kohtla-Järve Turismiklubile kuulsust toonud turiaadimatkade piirkond oli Kuriili saared. Sinnagi õnnestus nö. „käsi sisse“ saada vahetult peale seda, kui seal oli lõppenud strateegilisele piiritsoonile omane täielik suletus. Eksootilised bambusevõsaga kaetud Kunaširi, Šikotani ja Iturupi saared, vulkaanid ja kuumaveeallikad ning musta (vulkaanilise) liivaga kaetud Vaikese ookeani ja Jaapani mere sooja veega supelrannad – meelitasid vaatamata kõrgele hinnale „Estomeri“ teenuseid kasutama 648 matkajat.
Kui juba nii kaugele lennata, siis osa seltskondi siirdusid peale Kuriili saari veel ka jätkumatkadele Kamtšatka poolsaarele.

Turismiklubi kunagiste tegevustega on võimalus tutvuda ja enda infot jagada ka Kohtla-Järve Turismiveteranide klubi Facebook lehel. Meid leiad SIIT

Kohtla-Järve Matkaklubi 15.07.1992 – 11.03.1995
Seoses Eesti Ametuhingute Keskliidu juhatuse otsusega likvideeriti 01.03.1992 koondis “Eesti Turist“. Seoses sellega reorganiseeriti Vabariiklik Turismiklubi Tallinna Matkaklubiks ja vahendite puudumise tõttu lõpetati linnade ja rajoonide Turismiklubide finantseerimine. Klubidel tuli iseseisvuda, kohustusega välja töötada põhikirjad ja registreeruda kohalikes omavalitsuse organites.
Nii sai Kohtla-Järve Turismiklubist sarnaselt teistele Kohtla-Järve Matkaklubi. See oli keeruline aeg. Vahepealsest segadusest klubide finantseerimisel, oli klubil tekkinud ruumide kasutamise eest võlg. Samas polnud aimugi, millega teenida sissetulekuid ülalpidamiskulude katmiseks, sest endised matkapiirkonnad (NSVL) olid nüüd kinni ja uued piirkonnad (Euroopa) polnud veel avanenud. Lühidalt: finantseerimine lõpetati, ruumid võeti ära, varustust polnud, matkapiirkonnad suletud, talongid, töötus, majandussurutis. Meeletu, meeletu otsingute aeg – kuidas jääda püsima!!! Klubi peamiseks tegevuseks olid matkad piirkonnas ja matkaüritused noortele. Moodi hakkas tulema „sponsorlus“. Kohtla-Järve Matkaklubiski otsiti matkaüritustele sponsoreid. Aegajalt leitigi, kuid see erines tänapäevasest – sponsoreeriti toodetega. Ettevõtetel polnud raha, kuid oli tooteid. Nt 1993.aasta Jüriöö matka sponsoreeris Mööblikombinaat – 2 kirjutuslauaga. Raha saamiseks tuli endal leida võimalus kirjutuslauad maha müüa. Selliseid näiteid on mitmeid.

1994.aasta alguses oli Kohtla-Järve Matkaklubi juhatus murdepunktis – lõpetada või jätkata. Nagu aimates seda, tuli Eesti Matkaliidu juhatus kohtlajärvekatega kohtuma. See andis tuge, uut lootust ja teadmist, et pole uksi. 1994.aasta suvel osaleski 2 Kohtla-Järve matkagruppi Järva Matkaklubi jalgrattaturiaadil Lõuna-Rootsis.
Üle elada see keeruline muutuste aeg oli suur katsumus. Kunagisest 15st turismiklubist tegutsevad siiani peale Alutaguse (Kohtla-Järve) veel ainult 4 matkaklubi. Suur tänu kõikidele klubi liikmetele, kes tol keerulisel ajal ei jätnud jonni ja panustasid matkaklubi säilimisele: Ingrid Kuligina, Guido Aasoja, Helme Suuk, Alar Süda, Margus Paap, Urmas Normak, Janek Narusk, Kadi Lossi, Tiit Vohta, Maire Reest, Kristiina Kortin jt.

Alutaguse Matkaklubi 11.03.1995-tänaseni
1995.aastal muutusid Eesti VR seadused ja sellest tulenevalt tuli kõikidel klubidel lühikese ajaga uuesti reorganiseeruda. Kohtla-Järve Matkaklubist sai Alutaguse Matkaklubi. Selleks ajaks oli klubis liikmeid rohkem väljastpoolt Kohtla-Järve linna kui linna elanike seast.
1995.aasta oli matkaklubile murranguline nn tuhast tõusmise aasta. Saanud Järva Matkaklubi esimehelt Toivo Kaselaiult näpunäiteid ja innustust soetati Alutaguse Matkaklubisse korralik jalgrattamatka varustus. Juba samal aastal korraldati iseseisvalt matkaturiaad Põhja-Norra. Turiaadi raames käis Põhja-Norras jalgsimatkal 3 ja jalgrattamatkal 7 gruppi. Suur huvi matkajate seas ja noorte Alutaguse Matkaklubi eestvedajate pealehakkamisel laiendati kiiresti matkapiirkondi ning suurendati järsult kaugmatkakorraldust. Juba 1996.aastal käis Alutaguse Matkaklubi eestvedamisel kaugmatkadel kokku: 26 gruppi, neist 3 Hispaanias (Püreneed), 5 Itaalias, 2 Gotlandil, 3 Lõuna-Rootsis, 12 Põhja-Norras. 26st matkast oli 23 jalgrattaga ja 3 jalgsi. Rattamatkamine oli saavutanud suure populaarsuse.
Ajavahemikus 1995-2004 on Alutaguse Matkaklubi korraldusel käidud:
• Jalgrattamatkadel Lõuna-Rootsis, Põhja-Norras, Andorras, Alpides, Islandil, Tatrates, Šotimaal, Korsikal, Baierimaal, Kreeksa ja Portugalis.
• Jalgsi- ja mägimatkadel Põhja-Norras, Püreneedes, Alpides (sh. 1 kord Mont Blanc`l), Tatrates,.
• Süstamatkadel Kesk-Soomes ja Ahvenamaal.

Paljude imestuseks oli 1997.aastal Alutaguse Matkaklubi käive pea miljon Eesti krooni.

Alates 1998.aastast on Alutaguse Matkaklubi aktiivselt tegelenud Ida-Virumaa matkaradade planeerimise, rajamise, hooldust- ja arendustöödega. Klubi meeskond on osalenud vähemal või suuremal määral enamus maakonna matkaradade väljaarendamisel. Suurimad tellimused ja projektid olid Alutaguse Matkaklubil seoses Vaivara, Saka-Ontika, Toila-Martsa, Selisoo, Kurtna, Kotka, Poruni õppe- ja matkaradadega. Tänasel päeval pakuvad Alutaguse Matkaklubi retkejuhid kõikidel nendel matkaradadel retkejuhi teenust. Lisaks pakutakse retkejuhi teenus ka Kauksi Oja, Agusalu, Uljaste ja Purtse matkaradadel. Paraku polegi osa neist enam ilma retkejuhita läbitavad.

Suur vastutus oli teostada 2006.aastal EASi poolt tellitud too „Matkaradade planeerimise, rajamise ja haldamise juhend projekttaotluste koostamisel“ ning 2007-2008. aastal Kohtla Vallavalitsuse eestvedamisel Ida-Virumaa omavalitsuste koostöös tellitud tööd „Ida-Virumaa matkaradade kontseptsioon“ ja „Rahvusvahelise rannikumatkaraja E9 Ida-Virumaa matkaraja tootearenduskava ja teostatavustasuvusanalüüs“. Siin olid abiks eksperdid Eesti Maaturismist, Eesti Matkaliidust, RMKst ja LKKst.
Alates 2004.aastast pannakse Alutaguse Matkaklubis suurt rõhku retkejuhtide loodusteaduslikkuse tõstmisele ja koolitamisele. Alutaguse Matkaklubi eestvedamisel on maakonnas käivitatud: retkejuhtide koolitus, looduskool juhendajatele, koostöös Ida-Viru Linnuklubiga – linnukool, koostöös RMKga nn. „Seeneperepäev“ ja „Taimeperepaäv“. Suurem osa neist ettevõtmistest said teoks SA KIK toetusel.
Tõenäoliselt seetõttu ongi Alutaguse Matkaklubis üha suuremat populaarsust saavutanud loodusvaatlusmatkad.
Tähelepanuväärne on Alutaguse Matkaklubis töö laste ja noortega. Alates 1998.aastast korraldab Alutaguse Matkaklubi perioodiliselt laste matka- ja looduslaagreid. Alates 2008. aastast viiakse läbi õuesõppe-matkapäevi ja õuesõppe programme õpilastele. 2011.aastal osales Alutaguse Matkaklubi poolt korraldatud õuesõppematkapäevadel üle 900 õpilase.
Alates 2012.aastast käivitati projekt „Noorte retked“, mille raames noortele vanuses 16-30 valmistasid ette ja viisid läbi 3-päevaseid matku piirkonna soostikes Alutaguse Matkaklubi noored. Klubi noortele oli abiks klubi tegevjuht.
Tänu projektidele oleme suutnud 2003-2004 aastal välja ehitada suurepärased võimalused mägimatkatehnika ja kaljuronimistreeninguteks Kohtla rikastusvabriku tornil.
EAS toetusel valmis 6 ronimisrada kõrgusega kuni 26 m ning 3 korrusel Alutaguse Matkaklubi ruumid: kabinet, õppeklass, saun, dušširuum ja WC.
Ronimistorn koos klubi ruumidega oli aastaid parim koht mägimatkatehnika, alpinismi ja seikluslike meeskonnatöö õppepäevade ning treeningute läbiviimiseks. Samuti sobis hästi Eesti Meistrivõistluste korraldamiseks mägironimises.
Viimastel aastatel on Alutaguse Matkaklubiga ühinenud mitmeid noori. On lootust, et nende initsiatiivil käivituvad taas sportlikud kaugmatkad. Seda enam, et 2013-2014 sai läbi viidud Liader toetusel AMK liikmetele mahukas matkatreenerite koolitus – 76h teooriat ja praktikat. Lisaks 3-päevane veeõppematk Koiva jõel, 2-päevane meresüsta õppematk Kolga lahel, 2-päevane kaljuronimise- ja köietehnika õppesõit Baili keksusesse, 7päevane suusaõppematk Põhja-Soomes ning 9-päevane jalgsi- ja mägiõppematk Norras jne.
Tänu Liader toetusele ja klubikate innukusele on Alutaguse Matkaklubis üle pika aja taas tosin kutsega matkatreenerit.
Tasapisi tagasi matkamise kui spordiala juurde.
Tänu koolitustele ja treeningvõimaluste loomisele on AMK liikmetel taas esimesed viljad matkaspordis: 2008.aastal 1. koht Eesti meistrivõistlustel jalgsi- ja mägimatkatehnikas noorte klassis. Võistkonnas: Kelli Kuligina, Germo Saar, Adi Moormaa, Jaanus Kasu.
2014. ja 2015.aastal II koht Eesti Meistrivõistlustel jalgsi- ja mägimatkatehnikas B klassis. Võistkonnas: Kelli Kuligina, Tanel Leisalu, Jaanus Kasu, Rasmus Rooden (2014) ja Germo Saar (2015).
2015.aastal saavutas Kersti Raja 1.koha Aidu veematkal ja 4.koha Lahemaa maratonil, mõlemal K1WOM arvestuses.

Alates 1992.aastat on matkaklubi esimees Ingrid Kuligina.
Ingrid Kuligina on sündinud ja õppinud Ida-Virumaal. Matkamisega hakkas tegelema 1982.aastal, kui läks Jõhvi Pioneeridemaja matkaringi. Suusasportlasena osales kohe samal aastal väliööbimistega I r/a suusamatkal Muraka rabas. Samal aastal liitus Ingrid koolinoorte matkaklubiga „KARU“. Juba 1983.aastal sai läbi tehtud II r/a suusamatk Hibiinides ja I r/a mägimatk Väike-Kaukasuses. Mäed ja matkamine lummasid Ingridid kohe ning temast sai elupõline matkaja, kes armastab looduses liikuda senini. Veel enne keskkooli lõputunnistuse
saamist, olid Ingrid Kuliginal märkimisväärsed saavutused matkaspordis:
• III r/a suusamatkast osalemine Hibiinides;
• II r/a suusamatka juhtimine Uuralis;
• II r/a mägimatkast osalemine Kaukasuses;
• I r/a mägimatka juhtimine Gruusias;
• II r/a jalgsimatka juhtimine Karakumi kõrbes;
• II r/a süstamatkast osalemine Koiva jõel;
• osalemine alpilaagrites Zei ja Dombai
• omas III järku alpinismis ja mägimatkamises, II järk suusa- ja jalgsimatkamises.
Õpilasena unistas Ingrid Kuligina saada elukutseliseks matkajaks nagu tema juhendajad matkamises Pärja Kahest ja alpinismis Helme Suuk. Unistus täituski.
Kohe peale kooli 1986-1987 ja 1995-1999 töötas Ingrid Jõhvi Pioneeridemaja matkaringi juhendajana. 1989-1992 töötas Kohtla-Järve Turismiklubis kaugmatkade instruktorina. Kolm aastat veetis ta suurema osa aastas matkal. Näiteks 1990.aasta oli selline: märtsi alguses suusamatk Koola poolsaarel; märtsi lõpp-mai Kesk-Aasia 3 kõrbe- ja mägimatka järjest; juuli-oktoober Kuriilid 4 jalgsimatka järjest + 1 matk kohalike geoloogidega, et leida uusi marsruute; oktoobri teisel poolel Krimmi I r/a mägimatk õpilastega ja juba detsembris tuli lennata taas Kuriilidele.
1992.aastast tänaseni on Ingrid Kuligina Alutaguse Matkaklubi esimees. Koos klubi liikmetega on ta üle elanud matkaklubi sugavaid mõõna- ja kõrgeid tõusuperioode, püüdnud hoida vanu häid matkatavasid ja leida uusi väljundeid. Kõige raskemaks ülesandeks klubi esimehena peab Ingrid klubi järjepideva tegevuse ning järelkasvu tagamist.
Aastate jooksul on Ingrid Kuligina pälvinud mitmeid tunnustusi:
• 1990 jalgsi-, mägi- ja suusa kuni III r/a kaugmatkajuht;
• 1996 jalgsi-, jalgratta- ja suusamatkajuht;
• 2001, 2004, 2008 Ida-Virumaa retkejuht;
• 1996 ja 2011 Aasta matkategelane;
• 2000 valiti EML-i poolt XX sajandi saja silmapaistvama matkaja ja matkategelase koosseisu;
• 2011 Ida-Virumaa Aasta koolitaja;
• 2013 Meistergiid;
• 2014 Matkatreener, tase 5
Ingrid Kuligina on alates 2013 Matkatreenerite- ja alates 2015 Aktiivtegevuse Instruktorite Kutsekomisjoni liige.
Kui varasematel aegadel nautis Ingrid raskeid sportlikke matku, siis nüüd lummavad teda üha rohkem ja rohkem loodusvaatlusmatkad.

Alutaguse Matkaklubi staažikad liikmed
Lisaks esimeestele on klubis veel 2 üle 30aastase staažiga liiget.

Alar Süda
Alar Süda alustas matkamist 1974.aastal, kui käis Rein Jagulaga suusamatkal Kõnnu järvede ääres. Kogu kooli aja käis Jõhvi Pioneeridemaja matkaringis (juhendaja Juta Lepik) ja oli noorte matkaklubi “KARU” loomise juures. Juba 1976.aastal tegi esimese r/a kaugmatka Karpaatides. Tudengipõlves matkas Alar Tartu klubiga, kuid naasnud kodukanti liitus pea kohe Kohtla-Järve Turismiklubiga. Alar Süda tegeles sportliku matkamisega Nõukogude ajal ja teeb seda tänaseni. Igal aastal, alates 1976.aastast, teeb ta vähemalt 1 sportliku kaugmatka, tihti kaks. Oma paljudest matkadest loeb ta suurimaks väljakuteks: III r/a suusamatka Ida-Sajaanides (1984), III r/a jalgsimatka Kamtšatkal ja Kuriilidel (1989), III r/a jalgrattamatka Islandil (1997) ja suusamatka Teravmägedel (2016). Lisaks on Alar Süda edukalt esindanud: • Kohtlajärvekaid Vabariiklikel matkatehnika võistlustel suusamatkamises ja jalgsimatkamises.
• Eestit koondvõistkonnas Balti matkajate kokkutulekutel ja üleliidulisel suusamatkatehnika võistlustel Uuralis 1987. aastal.

Gradislava Jušmanova
Gradislava liitus Kohtla-Järve Turismiklubiga 1985.aastal, kui hakkas tööle Kohtla-Järve 13.KK matkaringi juhendajana. 1987.aastst alustas Gradislava Jušmanova matkaringi juhendajana tööd Kohtla-Järve Pioneeridemajas, kus tatöötab küll juba Koolinoort Loomemaja nime all tänaseni. Ajavahemikus 1987-1994 oli tal pidevalt juhendada 4 rühma, ca 60 õpilast. Selle aja jooksul korraldas ta matkaringi lastele ligi 80 1.-3.päevaseid jalgsi-ja suusamatka ning 15 I. ja II. r/a jalgsi-, mägi-, speleo ja suusa kaugmatka Kaukaasias, Krimmis, Karpaatides, Hibiinides, Ukrainas, Venemaa Leningradi ja Kalinini oblastis. Tänu Gradislava tööle osalesid Kohtla-Järve matkaringi võistkonnad igal aastal Eesti Vabariigi noorte matkajate kokkutulekutel, kus saavutati korduvalt auhinnalisi kohti matkatehnikas, orienteerumises ja kaljuronimises. 1991.aastal osales Kohtla-Järve matkaringi võistkond üleliidulisel lastekodu laste turistide kokkutulekul. Seal saavutati 9 auhinnalist kohta, 5 nendest olid esimesed. Gradislava Juśmanoval on suur kogemus matkaalaste laagrite, kokkutulekute ja võistluste korraldamisel. Veel tänagi korraldab ta lastele erinevaid väljasõite loodusesse.

Alutaguse Matkaklubi tegemistega on võimalus end kursis hoida ka Facebookis. Meid leiad SIIT

Ida-Virumaal on karude kaitseks loodud kaitseala?
Ida-Virumaal rajati Eesti esimene sookaitseala?
Alutaguse metsades on väga vaheldusrikas ja huvitav matkata?
Ida-Virumaal harrastatakse sõitmist autodega, millel on ainult rool ja pidur.
Ida-Viru maakonda ümbritseb vesi kolmest küljest?
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?
Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal on karude kaitseks loodud kaitseala?

1967 aastal  moodustati siin pruunkarude kaitseks loodusreservaat. 1981 aastal võeti kaitse alla Sirtsi soo. Täna tunneme seda ala Sirtsi looduskaitsealana, …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal rajati Eesti esimene sookaitseala?

Tükike Muraka looduskaitsealast võeti kaitse alla juba 1938 aastal, kui loodi Ratva raba reservaat kalju kotkaste kaitseks. Aastatega on kaitstavat ala …

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Alutaguse metsades on väga vaheldusrikas ja huvitav matkata?

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Virumaal harrastatakse sõitmist autodega, millel on ainult rool ja pidur.

Ida-Virumaa on tuntud oma põlevkivi kaevandamise poolest. 1922 aastal algas Kiviõli mäe “ehitamine”. Mäele ladustati peamiselt polkoksi ja põlevkivituhka.

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Ida-Viru maakonda ümbritseb vesi kolmest küljest?

Loe edasi

Kas Sa teadsid, et...
Soovid veel Alutaguse kohta teada saada?

Külasta meie blogi.

Uuri edasi Alutaguse kohta

1/6