Alutaguse MatkaklubiAlutaguse Matkaklubi | Alutaguse Matkaklubi

Kurtna järved

admin — Mon, 05 Dec 2011 22:41:02 +0000

LISAME teksti,... Loe lisaks

No related posts.

Oonurme rändrahn

admin — Mon, 05 Dec 2011 19:35:02 +0000

Rakvere – Rannapungerja maantee äärde jääb kaheksa kilomeetri pikkune Oonurme küla. Ooonurme külast leiame rändrahnu, mille olevat pooleks löönud välk. Seda seika tunnistavad kaks: esimene 4,4 m pikk, 3,6m lai, 2,2m kõrge (ümb 14,5 m) ja teine 5,1m pikk, 2,9m lai, 2,8m kõrge (ümb 10,8) rabakivigraniidist tükki. Rahvasuu pajatab, et kivi pooleks löömisel olevat mängus hoopis vanapagana käsi.

Oonurme küla iseloomustavad pikad ja avarad talumajad. Iga metsamaja oli oma põllutüki ja karjamaa piiri peal, laanetuka taga naabri maja samasuguse kelpkatuse ja kahe korstnaga. Põllud siin vanasti jõukust ei toonud, aga karjamaid ja lehmi oli palju. Räägitakse, et Oonurme mehed määrinud vankreid võiga.

Seal kus lõpeb Oonurme küla, keerab väike metsatee ida suunas. Seda teed kaudu pääseb hõlpsasti Muraka rappa.

Kasutatud viited:

Eesti Ürglooduse raamat

Sirtsi rändrahn Sonda külje all asuva Sirtsi küla lähistel, Sonda-Maidla teeristist 750...
Peri rändrahn Sompa asulast 3 km lõuna pool asuva Kahula külas, metsa...

Oru lossi (pargi) kivi

admin — Mon, 05 Dec 2011 19:33:09 +0000

Oru pargist, Toila vallast leiab lameda pealispinna ja pikliku põhiplaaniga pegmatiitgraniidist rahnu, mis on suures osas mattunud pinnasesse, mistõttu on ta nähtav vaid 1,7 meetri kõrguses. Ümbermõõduga 26,5 m (teistel mõõtmetel koguni 30,7 m), kuulub kivi hiidrahnude hulka.

Lamedale kivile on raiutud lähedal asuva silla ehitamisajaga venekeelne tekst („Этот мост и дорога построены владельцами Орро Марией Андреевной и Григ. Григ. Елисеевыми летом 1901 г“) – See sild ja tee on ehitatud valdajate/omanike Orro Maria ja Grigori poeg Grigori Jelissejevi poolt suvel 1901 aastal. Kivisse on raiutud ka kolmnurk, mida on kasutatud reeperina lähikonna geodeetilistel mõõdistamistel.

Kivi peal olevat pidude ajal tantsitud, varasemal ajal oli ta kasutusel ka ohverdamispaigana ja ta on tuntud Oru ohvrikivina.
Oru lossi ja pargi rajaja nime järgi nimetatakse kivi ka Jelissejevi kiviks.

Kasutatud viited:
Eesti Ürglooduse raamat
Loodusmälestised 9; 2003

Olgina kivi Narva läänepiirilt, Olgina asulasse viiva tee ristist lõuna pool asuvat,...

Peri rändrahn

admin — Mon, 05 Dec 2011 19:31:14 +0000

Sompa asulast 3 km lõuna pool asuva Kahula külas, metsa ja võsastunud heinamaa piirilt kulgeva metsatee ääres asub tumehallist graniidist 7,1m x 6,7 m x 3,7 meetri suurune jääajarändur. Nimi Peri tuleneb rahnust umbes 3 km paiknenud endise Peri metsavahikoha järgi. Rahnu on nimetatud ka Mäitseva kiviks.

Rahn paikneb jänesekapsa-mustika kasvutüüpi kuusiku ja võsastunud niidu piiril. Rahnus esineb kinnislõhesid. Küljed on järsud, enamasti alt negatiivse kallakuga. samblaid esineb pinnal vähe, leida võib samblikke.

Rahn kuulub Alutaguse suurimate rändrahnude hulka.

Kasutatud viited:

Eesti Ürglooduse raamat

Sirtsi rändrahn Sonda külje all asuva Sirtsi küla lähistel, Sonda-Maidla teeristist 750...

Varja hiidrahnud

admin — Mon, 05 Dec 2011 19:30:03 +0000

Kiviõlisse viivast teeristist Tallinn-Narva maanteel umbes 1 km kagu pool paikneb tõeline kivihiid. 10, 0 x 8,3 x 3,5 m ja 27,6 m ümbermõõduga rahnu avastasid hiidrahnuna alles 1960. aastal Püssis praktiseerinud geoloogiaüliõpilased. Sellal paiknes see vähekäidavas soostunud võsamaastikus. Rabakivirahn on nelinurkse põhiplaani ja järskude külgedega, eemalt hiiglaslikku leivapätsi meenutav. Varasema vähetuntuse tõttu pole teada rahnuga seotud muistendeid, kuigi tema lael on ilmselt tehtud ka jaanituld (pealt lohkjas, purunemisjälgedega).

Varja hiidrahnuga on mõnikord segi aetud teist maastikul silma hakkavat Varja põllurahnu, mis paikneb Varja küla kohal hoopis põhja pool Tallinn-Narva maanteed, Moldova külla viiva kruusatee lähedal. Sellelgi rahnul on aukartustäratavad mõõtmed (kõrgus 3,7 ja ümbermõõt 19,9 m) ja ta on kaugele nähtav maastikuorientiir. Kivimiliselt on rahn roosa keskmisekristalliline graniit.

Kasutatud viited:
Eesti Ürglooduse raamat
Loodusmälestised 11; 2004

No related posts.

Sirtsi rändrahn

admin — Mon, 05 Dec 2011 19:28:35 +0000

Sonda külje all asuva Sirtsi küla lähistel, Sonda-Maidla teeristist 750 m kirdest ja teelt 50 m kagus asubki Sirtsi rändrahn.

2,6 m kõrge ning 27,1 meetrise ümbermõõdu ja ca. 88 m³-se mahuga rahnus leidub kohati lillakaid granaate. Hiidrahn ise on järskude külgedega ja lameda, suhteliselt tasase laega. Kirdeküljelt on N.Mikkelsaare 1933. a. andmetel väike osa rahnust ära lõhutud.

Tee läbi Sirtsi oli tuttav ka meie muinasvägilasele Kalevipojale ja nii on tema lugudes sees ka Maidla ning kogu Alutagusemaa suurim rändrahn.

Kasutatud viited:
Eesti Ürglooduse raamat

Sirtsi soostik Palasi küla ja Udriku vaheliselt teelt kilomeeter maad põhja pool...

Purtse Suurkivi ja Uguli rahn

admin — Mon, 05 Dec 2011 19:27:21 +0000

Lüganuse vallas asuvat, üht kogukamat kivi (Suurkivi) võib näha Purtse külas, Uueküla talu põlluserval. Järskude külgedega risttahukakujuline rabakivirahn on 5,5 m kõrgune ja selle ümbermõõt ulatub 22,8 meetrini. Tal on pragude ja nõgude rikas lagi. Rahn on oma rännuteel jäänud peatuma paekaldaesisel liivakivialusega tasandikul.

Mõned kilomeetrid lõuna pool, Matka küla keskme lähedasel loopealsel karjamaal paikneb üks piirkonna kõrgemaid (3,1 m) rahne – Uguli kivi (ümbermõõt 14,0 m). Rahnu põhiplaan on segmendikujuline ning tema kirdeküljel moodustub koobas, mis ulatub 1,5 m kivialusesse tühemikku. Rahn toetub paepõhjale ja osalt sellel lebavatele väikestele kividele.

Uguli rahnu kohta on mitmeid muistendeid. Vanapagan tahtnud selle Soomest Erra mõisa peale visata, tema käpajälg olla kivil praegugi näha. Teise versiooni järgi sihtinud ta hoopis Maidla mõisat, kuid tugev vastutuul võtnud kivil hoo maha. On ka variant, et Vanapaganale meeldinud Ükki-kivi ühel Soome saarel, kust ta tahtnud selle heita istepingiks Peipsi näkkidele. Lingupael aga katkenud.

Kohalikud nimetavad rahnu ka Muguli kiviks. Iidse ohvrikivina on rahn arvel ka arheoloogiamälestisena.

Kasutatud viited:
Eesti Ürglooduse raamat
Loodusmälestised 11; 2004

Olgina kivi Narva läänepiirilt, Olgina asulasse viiva tee ristist lõuna pool asuvat,...
Purtse jõgi Looduslikult kaunis jõgi algab Punasoo idaservast ning suubub Soome lahte....
Purtse ohvripärn Purtse kindluse juurest paistab rahvamuistenditega seotud, pea kilomeetripikkune Hiiemägi, kus...

Olgina kivi

admin — Mon, 05 Dec 2011 19:23:54 +0000

Narva läänepiirilt, Olgina asulasse viiva tee ristist lõuna pool asuvat, heinamaad valvavat rahnu (4,4 m kõrge) on näha juba eemalt. 21,3 m ümbermõõduga rahnu on püütud lõhkuda, tema tippu on puuritud auk ja tekitatud avalõhe. Kavatsus kasutada seda kivi Narva silla ehitusel jäi küll teostamata, kuid rahnule on hiljemgi püütud teha kirjeid. Rahn on heinakuhja kujuline ning lustakates rahvapärimustes olevat teda mõnikord kõrtsilauas heina pähe maha müüdud.

Olgina asulast kilomeeter lõuna pool, kõrgepingeliini all on veel teinegi suur, põõsastesse peitunud rahn – Olgina Põhjakivi. Rahnu mõõtmed on: pikkus 4,9m, laius 4,2m, kõrgus 2m, ümbermõõt 14,3 m. Põhjakivi on ümara kujuga, järskude külgede ja lameda, horisontaalse laega. Huvitav on auklik pealispind. Augukesed on tekkinud suurte kaaliumpäevakivi kristallide väljaleondumisel.

Kasutatud viited:
Eesti Ürglooduse raamat
Loodusmälestised 9; 2003

No related posts.

Udria kivikülv

admin — Mon, 05 Dec 2011 19:22:30 +0000

Vaivara vallas, Udria oja suudmes, mõni kilomeeter dessanditähisest lääne pool, mererannas umbes 450 meetri pikkusel ja kuni 15 laiusel rannalõigul paikneb omapärane Udria kivikülv.

Rand on sillutatud külg-külje kõrvale paigutatud rahnudega, mille kõrgus on enamasti 1-1,5 m ning mille ümbermõõt ulatub 10-18 meetrini. Esineb ka üksikuid suuremaid rahne. Rahnude kivimiline mitmekesisus räägib nende päritoluala suurest mitmekesisusest. Siin on segunenud paljude lähtepiirkondade kivimid. Merevesi, nii praegune kui ka varasem, pesi kohaletoodud moreeni hoolikalt läbi, kandes lainetega peenemad osakesed eemale. Edasi hakkas välja prepareerunud rahnudega tegelema mandrijää neid võimsa buldooserina aja jooksul järsu rannaastangu jalamile kokku lükates. Vee ja rüsijää ühistoimel kujundatigi siin üks Eestimaa kaunimaid ja ilmekamaid kivikülve.

Rahvasuu rääkinud: Vaivara kihelkonnas on üks määratu suur kivi. Kivi ühel pool ääres on määratu hulk veiksemaid kivisid külvatud. Rahvas räägib nendest kividest järgmiselt. Peterburi linna ehitamise ajal pole tohtinud keegi ilma kingituseta linna vaatama menna. Siis teinud Vanapagan suure kivist koorma vankri peale, ise asunud ette ja sõitnud Peeteri linna vaatama ja abi viima. Tee peal ajanud mehikene oma koorma kivi otsa ümber, siis nendaviisi saanud need kivid sinna.

H II 37, 115/6 (3) < Vaivara khk. – H. Hendel (1892).

Kasutatud viited:

Looduskaitseteatmik 1960

Eesti Ürglooduse raamat

Loodusmälestised 9; 2003

No related posts.

Tõrvajõe juga

admin — Mon, 05 Dec 2011 19:20:21 +0000

Tõrvajõe joale on parim ligipääs Tallinn-Narva maanteelt mööda jõeorgu 150 m põhja suunas. Tõrvajõe juga asub Vaivara vallas oleval Tõrvajõel, kaldal asub samanimeline küla. Tõrvajõgi on Narva läänepoolne lisajõgi (pikkus 16 km, valgala pindala 44,4 km²). Tumeda soo- ja rabavee tõttu on tal selline nimi. Tallinn – Narva maanteest pärivoolu org sügavneb, vool kiireneb. Enne juga langeb vesi 6 m ulatuses 1,6 meetrit, moodustades paekaldal kaskaadi. Joa astangu kõrgus on 1,8 – 2,5 meetrit, sõltuvalt veepinna seisust. Joa laius on 6 meetrit. Joast allavoolu jääb 20 – 30 meetri laiune ja kuni 10 meetri sügavune kanjon.

Kanjonis paljanduvad alam-ordoviitsiumi lubjakivid. Joa astangu moodustavad Volhovi ja Latropi lademe lubjakivid, glaukoniitliivakivid ja glaukoniitaleuriit, viimaste kohale on joaseinas kuni 1 m sügavune kulbas ja selle all diktüoneemakildas umbes sama sügav hiiukirn. Siin avanevad alamordoviitsiumi lademete kihistud ja kihistikud, mis levivad ainult Ida-Eestis.

Kasutatud viiteid:

Looduskaitse teatmik 1960

Ida-Viru maakonna ürglooduse mälestised

Eesti joad 2003

Narva juga (rahvasuu: Narva kosk) Narva juga (rahvasuu: Narva kosk) asub Narva linnas, Narva jõe...
Kohina juga (Linnamäe juga või Padaoru juga) Tallinn-Narva maanteele jääb kaunis Padaorg. Padaorus, Lääne-Virumaal asuv juga on...
Kõrtsialuse juga Kõrtsialuse juga asub Aseri vallas, Kõrtsialuse külas (rahvasuus nimetatud ka...