Kuremäge on peetud surveliseks otsamoreeniks, kuid õigem on teda lugeda kirdest edelasse liikunud jääkeele poolt voolitud vooreks, millele viitab moreenis olevate piklike veeriste orientatsioon nii Kuremäes endas kui ka selle lähikonnas.... Loe lisaks
Viru lavamaa
Viru lavamaa hõlmab Harju-Viru lubjakiviplatoo idaosa, Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Alutaguse vahel. Paasaluspõhi ulatub siin maapinna lähedale, ent on enamasti kaetud 1-2 m paksuse pinnakattega, milleks on lubjarikas moreen. Suurimaks... Loe lisaks
Põhja-Eesti rannikumadalik
Põhja-Eesti rannikumadalik võtab enda alla Ida-Virumaa põhjapoolseima kitsa maariba mere ja Põhja-Eesti paekalda ehk Balti klindi vahel. Rannajoon on võrdlemisi sirge, erandiks on vaid sujuva looke tegev Narva laht. Rannikumadalikku lõunast... Loe lisaks
Alutaguse
Alutaguse hõlmab Ida-Viru kesk- ja lõunaosa. See on metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega territoorium. Naaberaladest madalam (30-40 m üle merepinna), oli Alutaguse jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud.... Loe lisaks
Vaivara Sinimäed
Vaivara Sinimäed paistavad juba eemalt Tallinn – Narva maateelt kätte, peale Sillamäe linna. Sinimäed kujutavad endast pinnavormidena kolme (Tornimägi, Pargimägi ehk Lastekodumägi ja Põrguaugumägi) omavahel liitunud... Loe lisaks
Uljaste oos
Kiviõli linnast 10 km läände, Uljaste järve ääres asub ümbruse tasandikult reljeefselt esilekerkiv vallseljak ehk oos, mida rahvasuu nimetab Uljaste „mägedeks“. Geneetiliselt lähtudes algab Uljaste oos ja temaga seostatavad seljakud,... Loe lisaks
Mäetaguse oos
Mäetaguse vallas, sama nimelisest külast kuni 9 km edela ja 2 km kirde pool paikneb Jõhvi kõrgendiku lõunanõlva kõige tähelepanuväärsem veeristikkruusast koosnev seljandik, mis on tuntud Mäetaguse oosina. Selle suhteline kõrgus on 15 m... Loe lisaks
Kurtna mõhnastik
Kui ligikaudu 12 000 aastat tagasi mandrijää serv Alutagusel taandus, kandus sealt tormitsevate liustike sulamisvetega rohkesti kruusa ja liiva, mis matsid enda alla varasemad negatiivsed pinnavormid (näiteks Vasavere oru) ja liustikuservast... Loe lisaks
Jõuga oosid
Jõuga oosid leiab üles, kui Tartu – Jõhvi maateest suunduva Jõuga ristist ära pöörata Raudi suunas. Peale talusid hakkavad paremal pool silma Jõuga järved. Jõuga järvede grupi moodustavad Jõuga Liivjärv, Pesu- ja Linajärv. Kolmas... Loe lisaks
Iisaku oos
Järsunõlvaline Iisaku oos, ligikaudu 700m lai ja 40 m kõrge on osa Iisaku-Illuka ooside vööndist. Oosi pikkus on 2 km ja suurim laius. Oosi idanõlv on järsk, läänenõlv lauge. Oosi peal ja idajalamil on rida piklikke kuni 4 m sügavusi... Loe lisaks
Balti klindi liigestus
Balti klindil on eristatavad neli alaregiooni ehk regionaalset klinti ja neile igaühele omaste iseärasustega. Ölandi klint algab Ölandi saarest umbes 10 km lõuna pool ja kulgeb sealt ligi 150 km ulatuses piki saare läänerannikut, siis... Loe lisaks
Balti klindi tekkest
Niikaua kui inimene on Läänemere lähikonda asustanud, on siinse võimsama loodusmonumendi – Balti klindi moodustumise küsimus ikka ja jälle tema tähelepanu köitnud. Viimase 400 aasta jooksul on selles kohta nii Eestis, Leedus, Lätis,... Loe lisaks
