Jõhvi – Vasknarva maanteele paistab ida suunas ilus männimets – Kurtna nõmmed, kus asub Eesti kõige järvederikkam ala, Kurtna järvestik. 30 km²-l võib leida enam kuni 40 järvesilma. Siin on järvede all 11,6% maast. Kurtna nõmmed ja nende vahelised lohud on tekkinud viimase jääaja lõpul liustikusetete sisse mattunud suurte jääpankade sulamisel.
Kurtna järvematkarajad saavad alguse Niinsaare Matkakeskuse juurest, Niinsaare järve kaldalt. Rada kulgeb mööda Kurtna maastikukaitseala tutvustades erinevaid taimekooslusi, maastikuvorme ja järvetüüpe.
Matkaraja pikkus: 6 km
Keskmine läbimise aeg: 2 h
_____________________________________________________________________
Vaatekohtade tutvustus
_____________________________________________________________________
Niinsaare järv
Pindala 7,0 ha, suurim sügavus 4 m. Niinsaare järv on kihistumata segatoiteline soojärv, mida ümbritsevad peamiselt siirdesood, idaosast raba. Niinsaare järv kuulus umbjärvede hulka. 1953.a. rajati Ida-Virumaa tööstuse tehnoloogilise veetarve rahuldamiseks veevõtu süsteem Konsu järvest. Selleks tõsteti järve veetaset umb.1m. Veevarude täiendamiseks rajati kanalite võrgustik. Konsu muutus veehoidlaks, mis toitus Kurtna Suurjärvest, Nõmme, Niinsaare jt. (kümmekonnast järvest). Selle tõttu alanes veetase ka Niinsaare järves.
Kurtna Mustjärv
Pindala 5,4 ha. Järv kuulub segatoiteliste soojärvede hulka, kaldad piirnevad peamiselt rabamännikuga. Eelmise sajandi (XX saj.) keskpaigas oli Mustjärve ja Niinsaare järve vahel lageraba. Kuna siin ulatub turbasamblakiht 6,5 m-ni rajati turbakaevandamiseks kuivenduskraavid, mis lõid omakorda eeldused metsa kasvamiseks. 1997 aastal toimunud põlengus sai tugevasti kannatada metsaosa.
Nõmmejärv
Pikkus 700 m, suurim laius 340 m, pindala 15,6 ha, suurim sügavus 7,5 m. Järv on tugeva läbivooluga, põhi kohati liivane, enamasti aga mudane. Järve vee looduslikku kvaliteeti rikub oluliselt kaevandusvee juhtimine Nõmmejärve kaudu Konsu järve, muutes vee keemilist koostist, eriti sulfaatide, kloriidide jms. poolest. 1930-te aastate lõpus rajati Nõmmejärve äärde (endine Nõmme küla) Eesti kaitseväe laager, selleks likvideeriti 3 talu (talumeestele anti talud mujale). Veidi eemale, Konsule, rajati laskeväli.
Nõmmel kasvas võimas mets, mis sai rängalt kannatada 1941a. puhkenud tulekahjus.
Pärast sõda ehitati Räätsma ja Nõmmjärve vahele kaitseväe laagri asemele kaks pioneerilaagrit, millest üks tegutseb praegugi Kohtla-Järve linna lastelaagrina.
Järve idakallas on aastaid olnud linnarahvale meelis-suvituskohaks.
Särgjärv
Pindala 2,4 ha. Järve ümbritseb soostunud leht- ja segamets. Särgjärvel on madalad turbakaldad, järvepõhja katab muda. Osa Estonia ja Viru kaevanduse ärastusvetest juhitakse läbi Nõmm-, Särg- ja Ahvenajärve Konsu veehaardesse. Kaevandustest transporditav põhjavesi on tunduvalt sulfaatiderikkam kui pinnaveed ning seega muudab järvede hüdrokeemilisi tingimusi (loob soodsad eeldused nende kinnikasvamiseks). Särgjärve on käsitletud uuringutes kesiselt.
Haugjärv
Pindala 2,2 ha, sügavus 1,6 m. Suurim sügavus 7 m (endine kaldajoon), sellest vett vaevalt 4-5 m.
Metsaga kaetud kaldad on kõrged ja järsud. Järve põhja katab mitme meetri paksune lendmudakiht.
Ahnejärv
Pikkus 530 m, laius 200m, pindala 7,5 ha, suurim sügavus 5,5 m. Järv kuulus kihistumata kalgiveeliste segatoiteliste umbjärvede hulka. Nüüdseks on kujunenud mesotroofseks (kesktoiteline st. pinna- ja põhjaveetoiteline). Kuigi veetase on alanenud 1,5 – 2 m, on järv aastatega vähe muutunud. Vee läbipaistvus on üsna suur: 3,9 – 5,1 m (varem 6,0 – 6,1 m). Järv on taimestikurikas. On leitud kolm haruldast ränivetikaliiki (Tabellaria binalis, Eunotia microcephala, Cymbella hebridica). Hajuti leidub Järv-lahnarohtu ja ahtalehist jõgitakjat. Oma levikuala on tublisti laiendanud eutrafent ujuv penikeel, sisse on tulnud ahtalehine hundinui ja järvkaisel. Põhja katnud vesisammal on siingi asendunud mändvetikaga. Järves kasvab paiguti hõredate kogumikena vesilobeelia.
Kurtna Suurjärv
Pindala 34 ha, suurim sügavus 6,9 m. Järv koosneb kahest osast. Põhjapoolne osa on ümmarguse, lõunaosa pikliku kujuga. Järve põhja katab kuni 4,5 m paksune puhta järvemuda kiht. Järve piirab kidurate mändidega madalsoo ja raba. Idakaldal asub seljandik lehtpuu-segametsaga, kagukaldal kasvab männik. Kaldad on madalad ja mudased ning enamasti kaetud porsa, madala kase ja pajuvõsaga. Kallastel kasvab raudosi. Järve idakallas sobiv kalastamiseks ja telkimiseks.
Väike Laugasjärv
Pindala 0,2 ha. Rohke rauasisaldusega vesi, õõtsuv järveäärne pinnas ja kallastel kasvav taimestik toob ilmekalt esile rabamaastiku omapära. Tähelepanelikul vaatlemisel leiab kasvamas huulheina.
Niinsaare tagune
Tüüpiline laugasjärv. Laugasjärved on enamasti ümmarguse kujuga huumustoitelised turbamudapõhjaga soojärved, mis on tekkinud raba arengu hilises järgus suurema veekogu kinni kasvades või väiksemate veekogude – laugaste – liitudes.
