Jõhvi – Vasknarva maanteele paistab ida suunas ilus männimets – Kurtna nõmmed, kus asub Eesti kõige järvederikkam ala, Kurtna järvestik. 30 km²-l võib leida enam kui 40 järvesilma. Siin on järvede all 11,6% maast. Kurtna nõmmed ja nende vahelised lohud on tekkinud viimase jääaja lõpul liustikusetete sisse mattunud suurte jääpankade sulamisel.
Kurtna järvematkarajad saavad alguse Niinsaare Matkakeskuse juurest, Niinsaare järve kaldalt. Rada kulgeb mööda Kurtna maastikukaitseala tutvustades erinevaid taimekooslusi, maastikuvorme ja järvetüüpe.
Matkaraja pikkus :12 km
Keskmine läbimise aeg: 4 h
____________________________________________________________________
Vaatekohtade tutvustus
____________________________________________________________________
Niinsaare järv
Pindala 7,0 ha, suurim sügavus 4 m. Niinsaare järv on kihistumata segatoiteline soojärv, mida ümbritsevad peamiselt siirdesood, idaosast raba. Järv kuulus umbjärvede hulka. 1953.a. rajati Ida-Virumaa tööstuse tehnoloogilise veetarve rahuldamiseks veevõtu süsteem Konsu järvest. Selleks tõsteti järve veetaset umb.1m. Veevarude täiendamiseks rajati kanalite võrgustik. Konsu muutus veehoidlaks, mis toitus Kurtna Suurjärvest, Nõmme, Niinsaare jt. (kümmekonnast järvest). Selle tõttu alanes veetase ka Niinsaare järves.
Kurtna Mustjärv
Pindala 5,4 ha. Järv kuulub segatoiteliste soojärvede hulka, kaldad piirnevad peamiselt rabamännikuga. Eelmise sajandi (XX saj.) keskpaigas oli Mustjärve ja Niinsaare järve vahel lageraba. Kuna siin ulatub turbasamblakiht 6,5 m-ni rajati turbakaevandamiseks kuivenduskraavid, mis lõid omakorda eeldused metsa kasvamiseks. 1997 aastal toimunud põlengus sai tugevasti kannatada metsaosa.
Nõmmejärv
Pikkus 700 m, suurim laius 340 m, pindala 15,6 ha, suurim sügavus 7,5 m. Järv on tugeva läbivooluga, põhi kohati liivane, enamasti aga mudane. Järve vee looduslikku kvaliteeti rikub oluliselt kaevandusvee juhtimine Nõmmejärve kaudu Konsu järve, muutes vee keemilist koostist, eriti sulfaatide, kloriidide jms. poolest. 1930-te aastate lõpus rajati Nõmmejärve äärde (endine Nõmme küla) Eesti kaitseväe laager, selleks likvideeriti 3 talu (talumeestele anti talud mujale). Veidi eemale, Konsule, rajati laskeväli.
Nõmmel kasvas võimas mets, mis sai rängalt kannatada 1941a. puhkenud tulekahjus.
Pärast sõda ehitati Räätsma ja Nõmmjärve vahele kaitseväe laagri asemele kaks pioneerilaagrit, millest üks tegutseb praegugi Kohtla-Järve linna lastelaagrina.
Järve idakallas on aastaid olnud linnarahvale meelis-suvituskohaks.
Särgjärv
Pindala 2,4 ha. Järve ümbritseb soostunud leht- ja segamets. Särgjärvel on madalad turbakaldad, järvepõhja katab muda. Osa Estonia ja Viru kaevanduse ärastusvetest juhitakse läbi Nõmm-, Särg- ja Ahvenajärve Konsu veehaardesse. Kaevandustest transporditav põhjavesi on tunduvalt sulfaatiderikkam kui pinnaveed ning seega muudab järvede hüdrokeemilisi tingimusi (loob soodsad eeldused nende kinnikasvamiseks). Särgjärve on käsitletud uuringutes kesiselt.
Haugjärv
Pindala 2,2 ha, sügavus 1,6 m. Suurim sügavus 7 m (endine kaldajoon), sellest vett vaevalt 4-5 m.
Metsaga kaetud kaldad on kõrged ja järsud. Järve põhja katab mitme meetri paksune lendmudakiht.
Ahnejärv
Pikkus 530 m, laius 200m, pindala 7,5 ha, suurim sügavus 5,5 m. Järv kuulus kihistumata kalgiveeliste segatoiteliste umbjärvede hulka. Nüüdseks on kujunenud mesotroofseks (kesktoiteline st. pinna- ja põhjaveetoiteline). Kuigi veetase on alanenud 1,5 – 2 m, on järv aastatega vähe muutunud. Vee läbipaistvus on üsna suur: 3,9 – 5,1 m (varem 6,0 – 6,1 m). Järv on taimestikurikas. On leitud kolm haruldast ränivetikaliiki (Tabellaria binalis, Eunotia microcephala, Cymbella hebridica). Hajuti leidub Järv-lahnarohtu ja ahtalehist jõgitakjat. Oma levikuala on tublisti laiendanud eutrafent ujuv penikeel, sisse on tulnud ahtalehine hundinui ja järvkaisel. Põhja katnud vesisammal on siingi asendunud mändvetikaga. Järves kasvab paiguti hõredate kogumikena vesilobeelia.
Mardiskajärv
Järve on ilmunud mitmed varem puudunud rohketoiteliste vete suurtaimi (vestkatk, ujuv penikeel, järvkaisel jt) Põhjas on sammalkate asendunud massilise mändvetikaga, mis näitab vee mineraalainete sisalduse suurenemist. Järve ähvardab kinnikasvamise oht.
Kuradijärv
Sügavaim järv (suurim sügavus 11,1 m), veetase on viimastel aastatel puurkaevude tegevuse tõttu langenud 2,5 – 3,0 m. Seistes järve praegusel veepiiril on jämedamate puude kasvurea järgi hästi näha kunagine kaldajoon. Kuradijärve ääres olevat rahvuskangelane Kalevipoeg võidelnud vanapaganaga ja virutanud tolle järve põhja.
Vasavere veehaare
Paik, kust alates 1972. a saavad Jõhvi ja Kohtla-Järve linnad oma joogivee. Veehaardesse on rajatud 12, 50-60 m sügavust puurauku ning linna suundub kaks 400 – 500 mm jämedust veetoru. 1995 a transporditi ligi 10 000 m³ joogivett päevas, kuid reaalsed veekaod olid 58%!
Pannjärve liivakarjäär
Rajati 1964 aastal. Sellest ajast on kaevandatud üle 15 mln m³ ehitusliiva. Aasta toodangulimiidiks on 450 tuh m³ (tegelik toodangu maht väiksem), mis on vajalik järvestiku ja põhjaveerežiimi säilimiseks. Pannjärve liivamaardla suurus – 390 ha, kinnitatud koguvarudega 100 milj m³. Inimtegevuse tagajärjel on tekkinud tehisjärv, mille suurim sügavus on 42 m. NB! Ettevaatust ujumisel arvestage järsu kalda ja suure sügavusega!
Kurtna Suurjärv
Pindala 34 ha, suurim sügavus 6,9 m. Järv koosneb kahest osast. Põhjapoolne osa on ümmarguse, lõunaosa pikliku kujuga. Järve põhja katab kuni 4,5 m paksune puhta järvemuda kiht. Järve piirab kidurate mändidega madalsoo ja raba. Idakaldal asub seljandik lehtpuu-segametsaga, kagukaldal kasvab männik. Kaldad on madalad ja mudased ning enamasti kaetud porsa, madala kase ja pajuvõsaga. Kallastel kasvab raudosi. Järve idakallas sobiv kalastamiseks ja telkimiseks.
Niinsaare tagune
Tüüpiline laugasjärv. Laugasjärved on enamasti ümmarguse kujuga huumustoitelised turbamudapõhjaga soojärved, mis on tekkinud raba arengu hilises järgus suurema veekogu kinni kasvades või väiksemate veekogude – laugaste – liitudes.
Väike Laugasjärv
Pindala 0,2 ha. Rohke rauasisaldusega vesi, õõtsuv järveäärne pinnas ja kallastel kasvav taimestik toob ilmekalt esile rabamaastiku omapära. Tähelepanelikul vaatlemisel leiab kasvamas huulheina.
