Ojarada algab Kauksi loodusmaja juurest ja lõppeb Kauksi puhkeküla värava eest parklas. Rada on tähistatud maasse löödud postidega, mille otsad on värvitud kollase-punasetriibuliseks. Oja kallastel on puudel näha ka vana märgistust, st. punaseid-valgeid triipe kasvavatel puudel.
Järveäärsel luitel märgistust ei ole. Liigutakse pikki järvekallast Kauksi puhkeküla poole. Rajal tuleb ületada 2korda oja. Selle tarvis on rajatud kaks purret.
Raja pikkus: rada on võimalik läbida erineva pikkusega (1,5 – 8 km).Rada algab Kauksi Loodusmaja kõrval olevast parklast infostendi kõrvalt suunaga järve poole. Kulgeb läbi metsa, pikki luiteahelikke Kauksi oja poole.
Antud rajalõigul tutvustatakse:
-
Palusammal, laanik, lehviksamblad …, mustikamets. Mustikas tugiliigina.
-
Esimene teele jääv luiteahelik, kõrgus 2-3 m ja laius 20-30 m. Luide on tekkinud järve pideva ja ühtlase taganemise teele barridest – liiva kuhjavallidest pikki rannajoont. Luited tekkisid ligikaudu 2000 a. eest. Rahvajutt: luitesse on maetud rootsi sõdurid.
Luidetel ja nende vahelisel alal kasvavad kased kannatavad mitmete seenhaiguste käes. Sageli moodustuvad tüvedele pahad. Kaskede vanuseks hinnatakse kohati 100-150 a. Alates 40. aastast moodustub puudele paks sügavarõmeline mustjas korp. Head näited looduse mitmekesisusest kuna tüvedel on leida mitmeid erinevaid organisme.
-
Ojarada jätkub oja kõrgel kaldal, liivapaljandi juures, kus on näha ka luidete sisemine struktuur. Liiv on peeneteraline 0,1 – 0,25 mm, sisaldab peamiselt kvartsi ja päevakivi. Paljandi juures on näha ka kobraste langetatud puid. Nüüdseks on koprad kolinud ülesvoolu, inimestest kaugemale metsa. Erosioon.
-
Vaikne mõtiskluse koht, et jälgida oru põhjas looklevat oja ja puulatvades toimetavaid linde … Silla ületamine.
- Vanad sammaldunud kasetüved raja kõrval – elu ringkäik e. mullast oled sa võetud, mullaks pead sina saama … Peale selle kõik need organismid, kes sellest protsessist kasu lõikavad: seened, samblad, taimed, putukad jn.
- Varjatud puhkekoht ojakäärus lõkkeaseme ja grillrestiga.
- Soostuvad vanad ojakäärud madalsoo taimedega. Näit. soovõhk, tarn, kollane võhumõõk, lembled jne. Silla ületamine.
- Vana rannamänd vanus ~ 200 a. Kõrval küngas, mis on kaetud nõmmnelgi paljanditega.
- Ämblikmännid. Mändide juurekaeltelt on liiv tuule, jää ja inimtegevuse tagajärjel ära kandunud.
Edasi kulgeb rada kas pikki luiteharja või randa ESS Rannavalve majani.
Rajal on esindatud pea kõik eesti puuliigid. Jälgida saab rähnide, oravate, rebaste, sipelgalõvide, üraskite, kobraste, mäkrade jt. toimetusi-jälgi. Talvel on näha metskitsi ja sigu. Kevadel eksib siia ka karu.
